Millised on erinevad majandusarengu edendamise meetodid?

Majanduskasvu kaudu paremat elatustaset soodustavat majandusarengut saab edendada mitmel viisil ja mitmel rindel, alustades kaasaegse poliitilise, õigus- ja finantssüsteemi juurutamisest ja toetamisest, mis tagab vara omandi tunnustamist. Abi võib olla ka riigi füüsilise infrastruktuuri parandamisest, nagu ka välisinvesteeringute soodustamisest. Abi võib aidata maksusüsteem, mis tagab valitsusele püsiva sissetuleku ilma avalikkuse taskuid kurnamata, nagu ka riikidevahelised lepingud, mis pakuvad stabiilsust rahvusvahelistele äritegevusele.

Kaasaegse poliitilise, õigus- ja finantssüsteemi juurutamine on üks majandusarengu edendamise viise, sest see tagab omandi – sealhulgas intellektuaalomandi – tunnustamise. Süsteem peaks võimaldama ettevõtetel näidata oma vara omandiõigust ja kaitsta seda omandiõigust kohtuvaidluste eest. Õigussüsteem peaks pakkuma stabiilset ärikeskkonda, nähes ette äriühinguõiguse, äriregulatsioonid ning usaldusväärsed maksu- ja tolliseadused. Pangandussüsteem peaks olema hästi reguleeritud, et tagada ettevõtetele võimalus uute projektide või omandamiste jaoks laenu saada. Seda kõike peaks toetama stabiilne poliitiline süsteem, mis tagab, et ettevõtted saavad tegutseda ilma valitsuse liigse sekkumiseta ja kindlusega, et õiguslikku struktuuri ei muudeta.

Teine viis majandusarengu edendamiseks on riigi füüsilise infrastruktuuri parandamine. See hõlmab teid, raudteesüsteemi, veeteid, meresadamaid ja lennujaamu. Usaldusväärne infrastruktuur võimaldab ettevõtetel vähendada oma kulusid, transportides kaupa tõhusalt ja kiiresti. Täiustatud infrastruktuur võib võimaldada ka riigi ettevõtetel vähendada oma transpordikulusid ja muutuda konkurentsivõimelisemaks rahvusvahelisel turul, eksportides kaupu läbi meresadamate ja lennujaamade. Teisi asutusi, nagu koolid ja haiglad, saaks laiendada ning seeläbi parandada elanikkonna haridust ja tervist.

Samuti võib riik luua soodsa keskkonna välisinvesteeringuteks, soodustades näiteks välismaiste ettevõtete ja oma ettevõtete ühisettevõtmisi. Need võivad pakkuda võimalusi majandusarengu edendamiseks tehnosiirde või ühise teadus- ja arendustegevuse kaudu. Riik võib luua erimajandus- või vabatsoone, mis pakuvad tsoonidesse elama asuvatele ettevõtetele head infrastruktuuri ja maksusoodustusi. Need stiimulid võivad soodustada teatud tüüpi tegevusi, näiteks tootmist ekspordi- või kõrgtehnoloogiliste ettevõtete jaoks, edendades seeläbi majandusarengut.

Kaasaegset maksusüsteemi peetakse üldiselt majandusarengu edendamiseks hädavajalikuks. Valitsus vajab püsivat sissetulekuallikat, mida kasutada riigi füüsilise ja institutsionaalse infrastruktuuri arendamise rahastamiseks. Maksud peavad olema seotud elanikkonna sissetulekute ja tarbimisharjumustega, et valitsussektori tulud saaksid kasvada koos toodangu kasvuga majanduses. Koolitatud maksuinspektorid peavad olema varustatud maksuseaduste jõustamiseks ning inimeste ja ettevõtete, sealhulgas välisinvestorite maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks.

Kaasaegne lepingute ja kokkulepete võrgustik võib samuti aidata kaasa majandusarengu edendamisele. Investeeringute kaitse ja edendamise lepingud võivad võimaldada välisettevõtetel kaubelda riigi vastu suurema usaldusega, pakkudes tagatisi vara sundvõõrandamise või natsionaliseerimise vastu. Topeltmaksustamise vältimise lepingud võivad kaitsta välisettevõtteid maksu maksmise eest rohkem kui ühes riigis, jagades maksustamisõigused riikide vahel ja pakkudes vaidluste lahendamise mehhanismi. Laiemas plaanis võib riik edendada oma majandusarengut, liitudes tolliliitudega või sõlmides vabakaubanduslepinguid naaberriikide ja teiste kaubanduspartneritega.

SmartAsset.