Mis on tarneahela riskijuhtimine?

Tarneahela riskijuhtimine (SCRM) on äripraktika, mille käigus spetsialistid vaatavad tarneahelat ja hindavad selle riske. Tarneahela risk võib olla lai ja käsitleda sise- või välisriske. Erinevalt teistest riskijuhtimistegevustest peab tarneahela riskijuhtimine olema koordineeritud juhtide ja tarneahela kõigi aspektide vahel. SCRM-i kasutatakse parandamist vajavate probleemide hindamiseks või halvima stsenaariumi korral selle hindamiseks, millal toode muutub tootmiseks liiga riskantseks.

Tarneahela riskijuhtimine algab enne toote valmistamist. Riskijuhid peavad algusest peale hindama finantsmõjusid, mis ilmnevad tarneahela probleemidest. Juhid peavad ka välja pakkuma strateegiad nende probleemide lahendamiseks või leevendamiseks. See teave vaadatakse sageli üle enne, kui tootele antakse roheline tuli.

Välisküljel vaatleb tarneahela riskijuhtimine probleeme, mis ilmnevad väljaspool ettevõtet. See hõlmab nõudlust toote järele, häireid teistes toodet tootvates ettevõtetes, seotud ettevõtete finantsstabiilsust ja tarnija rajatise seisukorda. Nende probleemide leevendamiseks räägivad riskijuhid sageli teiste rajatiste ja ettevõtete juhtidega ning loovad strateegiaid, nagu näiteks varuettevõtete kasutamine toote tootmiseks.

Tarneahela sisemine riskijuhtimine tegeleb põhiettevõtte riskiga. Mõned riskitegurid on sarnased välise tarneahela riskijuhtimisega, näiteks toote tootmine, kui seda teeb ettevõtte sisemine filiaal. Muudeks teguriteks on juhtkonna või võtmeisikute vahetus ettevõttes või probleemid planeerimisel või planeerimise puudumine.

Tarneahela riskijuhtimine sisaldab iga võimaliku probleemi puhul tavaliselt nimekirja võimalikest haavatavustest, mida ettevõte kannatab. See võimaldab juhtidel planeerida stsenaariume, mis võivad tootmise peatada. Teades kõiki riske ja haavatavust, saab eelnevalt plaane teha, kuidas muidu laastavaid probleeme leevendada, võimaldades ettevõttel raha teenimist jätkata.

Lisaks haavatavuste hindamisele ja strateegiate loomisele peab tarneahela juhtimine arvestama ka selliste strateegiate maksumusega. Näiteks kui üks ettevõtte tootjatest ei saa toodet luua, on potentsiaalne strateegia võtta ühendust teise tootjaga toote valmistamiseks. See leevendab tarneprobleemi, kuid teine ​​tootja võib tootmise eest rohkem tasu võtta. Tarneahela juhtimine peab selles lisakulus arvestama ja tagama, et ka muudatusega saab ettevõte ikkagi kasumit teenida.

SmartAsset.