Ametlike tantsustiilide puhul on vaja arvukalt põhilisi ja väljakutseid pakkuvaid tantsupositsioone. Keha ja jalgade asendid on kohustuslikud mitte ainult balletis, vaid ka populaarsetes tantsustiilides nagu peotants. Balletis on viis tantsupositsiooni, mida nimetatakse esimesest kuni viienda positsioonini. Peotantsus on erinevaid tantsuasendeid nagu põhiasend, suletud asend, promenaadi asend, kaisusasend ja kaks paralleelset jalaasendit. Tantsuasendeid on kõige parem harjutada peegli ees, näiteks tantsustuudiotes, kus praktikapeeglid on tavalised.
Balletis tuleb valdada viit põhiasendit. Esimene asend on lihtsalt kandade koos hoidmine ja jalgade suunamine vastupidises suunas. Käed tuleb asetada pingevabalt kõhupiirkonna alla. Käsi ja sõrmi tuleks hoida pingevabas asendis ja justkui hoides kinni nähtamatust objektist. Samuti saab tantsija käsi hoida ees 90-kraadise nurga all, olenevalt tantsija kehaehitusest.
Teine positsioon on variatsioon esimesest. Jalad tuleb libistada üksteisest eemale ja õlgade laiuselt. Käed on külgedele avatud ja käed on suure, nähtamatu objekti kandmise asendis. Laske tantsija kätel veidi kõverduda ja kergelt allapoole kalduda.
Kolmanda kuni neljanda tantsu positsioonid on veidi keerulisemad. Kolmas asend tähendab, et tantsija liigutab paremat kätt enda ees, justkui hoiaks ta kinni nähtamatust objektist, kuid jätab vasaku käe teise asendisse. Üks jalg asetatakse ette, kand asetatakse tagumise jalavõlvi ette. Neljas asend on variatsioon esimesest asendist, liigutades ühte jalga ette ning asetades esijala ja jalalaba otse tagumise jala ja labajala ette. Üks käsi tõstetakse üle pea, hoides samal ajal teist kätt teises asendis.
Viies positsioon on väga keeruline ja võib ilma hoolika harjutamiseta vigastusi põhjustada. Neljandas asendis ees olev jalg nihutatakse tahapoole, nii et kand puudutab jala varbaid tagant. Mõned professionaalsed balletitantsijad suudavad asetada esijala varbad kontakti tagumise jala kannaga. Tantsijal kulub aga aastaid harjutamist, ilma et ta oma pahkluu või põlvesid tõsiselt kahjustaks.
Peotantsus on vaja omandada muud põhilised ja väljakutseid pakkuvad tantsupositsioonid. Kõige elementaarsem peotantsu asend enne alustamist on järgija vasaku käe asetamine juhi paremale käele. Seejärel hoiab järgija juhi vaba kätt veidi kõrgemal kui iga tantsija silma kõrgus. Hoitavad käed peaksid olema 90 kraadise nurga all, seistes üksteisest 6 tolli (umbes 15 cm) kaugusel.
Suletud asend on kõige levinum peotantsuasendi tüüp ja on peaaegu identne põhiasendiga. Ainus erinevus seisneb selles, et juht asetab oma käe järgija vasakule abaluule, kusjuures järgija toetub oma vasaku käega kergelt juhi paremale käele. Iga tantsija jalad asetsevad otse partneri jalgade vastas.
Muud peotantsu positsioonid hõlmavad promenaadi asendit, kus tantsijad seisavad avatud asendis külili ja hoiavad ühte kätekomplekti. Juht paneb oma parema käe järgija vasakule küljele. Seejärel võtab ta kiiresti partneri parema käe ja tõmbab partneri enda poole.
Suletud asendite variatsioonid hõlmavad vasakut ja paremat paralleelset jalaasendit. Nendel tantsupositsioonidel on järgija jalad juhi jalgadest vasakul või paremal või vastupidi. Iga partneri õlad peaksid aga olema paralleelsed, muutes selle pisut keeruliseks.
Romantilisemad peotantsijad saavad proovida kaisusasendit. Naispartner seisab traditsiooniliselt oma partnerist paremal, mõlemad on näoga samas suunas. Tal on käsi ümber tema vöökoha ja partnerid ühendavad käed paremalt paremale ja vasakult vasakule. Variatsioonina on Lindy Cuddle’il meespartner, kes on näoga otse naispartneri selja taha. Samuti hoiavad nad käsi paremalt paremale ja vasakult vasakule.