Mis on flamenkotants?

Flamenkotants on üks kolmest flamenkokunsti lahutamatust osast. See pärines Andaluusiast praeguse Hispaania alalt, mõjutades tugevalt kohalikku mustlasrahvast Gitanod. Suur osa muusikastiilidest ja tantsuliigutustest on pärit nii juudi traditsioonist kui ka mauride kultuurist.

Flamenco kolm peamist vormi on kitarr ehk kitarrimäng, cante ehk laul ja baile ehk tantsimine. Cante’i on raske eraldada tagatisrahast, kuna need kaks tuginevad sarnastele traditsioonidele ja toimivad üksteisest. Flamenkotants näib olevat alguse saanud XVIII sajandi teisest poolest. 1800. aasta paiku tekkis Sevillas mitu flamenkokoolkonda, millest igaühel on kunstile oma eripära.

Algselt ei tantsitud muusikat, vaid lauldi ja toque de palmas, käteplaksutamine. Mõned kaasaegsed flamenkotantsud järgivad seda traditsiooni siiani, kuigi kasutusele on võetud kitarri ja muude instrumentide kasutamine. Palose nime all tuntud muusikastiil hõlmab laia valikut kultuurilisi ja sotsiaalseid kontekste ning lihtsaid rütmilisi ja stiliseeritud erinevusi. Tegelik tantsimine võib olla erineva stiiliga, olenevalt tantsu kavatsusest – kas meelelahutuseks, väljavalitu jälitamiseks või abivajajate lohutamiseks.

Flamenkotants on uskumatult emotsionaalne tantsustiil, kus tantsija püüab alati väljendada oma emotsioone liikumise kaudu. Teravad liigutused ja näoilmed mängivad selles tantsustiilis suuremat rolli kui paljudes teistes, peegeldades soovi edasi anda kõige sügavamaid tundeid, mida kogeb. Tantsija võib soovitud emotsiooni demonstreerimiseks plaksutada käsi, lüüa jalgu, napsata kastanette (väikesed käeshoitavad löökriistad) või järsult jerkida. Samal ajal pole kontrolli kaotamine kunagi võimalik ja seda kirglikku väljapanekut leevendab alati liigutuste kõrgeim graatsia ja täpsus.

Kõige edukamad flamenkotantsijad eksponeerivad nn duende, mis tähendab sõna otseses mõttes haldjat või goblini, mis näitab hämmastavat arusaama selle kunsti emotsionaalsest voolust. Sellel meisterlikkuse tasemel tantsimine on vistseraalne kogemus, mis tõmbab publikut endasse justkui osalejana.