Kontsert on teatud tüüpi vaba pillirooga muusikariistad, mis meenutavad akordioni ja millel on kaks paneeli, mis on ühendatud lõõtsakomplektiga. Kontsertiinid on sageli kuusnurkse kujundusega ja kipuvad olema väiksemad kui nende akordionist nõod. Turul on mitmeid erinevaid kontsertiinstiile ja -tüüpe ning neid instrumente saab kuulata erinevates seadetes. Sageli saadavad nad rahvamuusikat ja juhuslikke muusikakogunemisi.
Sarnaselt teistele vaba pilliroo instrumentidele tekitab kontsertiin heli, surudes õhku vibreerivast pilliroost mööda. Tooni saab muuta nuppude abil, mis võivad tekitada üksikuid noote või koos mängida akordi loomiseks. Õhk surutakse läbi kontsertiini lõõtsaga manipuleerides. Tuntud vaba pilliroo perekonna liige on suupill, milles kasutajad puhuvad õhku pilliroost mööda, et tekitada soovitud heli.
Kontsertiini leiutamise au kuulub tavaliselt Sir Charles Wheatstone’ile, kes töötas 1829. aastal Inglismaal välja varase versiooni, kuigi varsti pärast seda ilmusid versioonid ka Saksamaal. On ebaselge, kas sakslased leiutasid instrumendi iseseisvalt või valisid nad Briti versiooni ja kohandasid seda. Pilli nimi on ühend sõnast “kontsert” ja itaaliakeelsest deminutiivsufiksist “-ina”.
Kontsertidest võib leida peadpööritava hulga variatsioone. Mõned tekitavad heli, kui lõõtsa surutakse kokku, samas kui teised võivad tekitada heli mõlemas suunas. Samuti on võimalik leida variatsioone, mis mängivad erinevaid noote pressil ja lõõtsa joonisel. Enamikul on nupud paigutatud kromaatilise skaala järgi, mis tähendab, et need liiguvad ühtlaselt pooltoonide kaupa, samas kui teised on diatoonilised, segades täistoonide intervalle ja mõningaid pooltoonide intervalle. Kontsertiina kuju võib samuti varieeruda; paljud saksakeelsed versioonid on näiteks pigem ruudu- või ristkülikukujulised kui kuusnurksed.
Mõnes poes, kus müüakse muusikainstrumente, on kontsertiinid ja tavaliselt saab neid soovijatel tellida erisoovi alusel. Kontsertiinitundi võib mõnikord olla raske saada, olenevalt sellest, kus maailmas viibitakse, kuigi kui mängija tunneb muid vaba pillimänge, on võimalik kontsertiini jaoks vajalikke oskusi omandada pilliga katsetades. Saadaval on ka kontsertiinmuusika salvestused inimestele, kes soovivad hinnata osavate ettekannete kõla või muusikat maailma eri piirkondadest.