3D-grafiti on žanr, mida iseloomustab kindlate piirjoonte puudumine ning musta ja valge säästlik kasutamine. Nagu paljude grafitivormide puhul, on see meetod väga tehniline ja nõuab kõrgeid oskusi ning üksikasjalikke teadmisi valguse, nurkade, varjude ja sügavuse kasutamise kohta. Kuigi suurt osa grafitist võib pidada 3D-vorminguks, annab see konkreetne vorm ülimalt realistliku sügavuse, mis näib olevat käegakatsutav.
Nagu teistegi grafitivormide puhul, kantakse seinale algselt põhivisand. Seejärel otsustab graffitikirjutaja sissetuleva valgusallika, millel põhinevad ülejäänud teose nurgad, varjud ja sügavus. Tavaliselt on 3D-grafiti sisse lülitatud kaks valgusallikat – üks esmane ehk põhivalgus ja sekundaarne ehk peegeldav valgus. Need kaks valgusallikat tulevad sageli vastaskülgedelt.
Seejärel täidetakse sketš. 3D-grafiti puhul varjutavad kunstnikud vastavalt valgusallikatele, heledamad toonid valgusallika poole ja tumedamad eemale. Tavaliselt koosneb täidis kolmest sama värvi toonist: kõrgem, heledam toon, keskmine toon ja madalam, tumedam toon. Nende toonide kasutamine annab sügavust ja aitab muuta värvide üleminekut valguse ja varju kaudu.
3D-grafiti puhul kasutatakse rohkem summutatud värve, kuna see loob realistlikuma välimuse. Eredamad värvid ning märkimisväärne musta ja valge kasutamine muudavad tüki tasasemaks ja koomiksilaadsemaks. Kunstnikud rakendavad 3D-tükkidele pinnadetaile, et luua tekstuure ja kontuure. Sageli saavutatakse see suure kontrastsusega värvide kasutamisega.
3D-grafiti tausta loomisel kasutatakse sageli värvi tumedamaid toone välisnurkades ja seejärel heledamat tooni keskele. See tehnika aitab teosel paista kolmemõõtmelisem, kuna see lükkab pildi visuaalselt seinast ette ja eemale. Tüki elementide alla maalitud tumedamatest aladest koosnevad varjud annavad sügavuse ja muudavad pildi püsti.
Teised tehnikad võivad aidata teosel kolmemõõtmelisemana välja näha, sealhulgas udustamine. Udustumine annab mulje, et teose üks element eksisteerib teise taga. Teine võimalus on lisada teose elementidele varjud, rõhutades sügavust, üleminekut ja tekstuuri.
Eduka 3D-grafiti üks olulisemaid aspekte on täpsus – see muudab teose realistlikumaks. Seetõttu on joonte puhastamine ja teravus hädavajalik. Viimane samm on rõhutada tükis heledaid ja tumedaid, et muuta need teravamaks. See on koht, kus kasutatakse varem vähest valget kasutamist, sest valgetel esiletõstmistel on palju olulisem mõju elementide kokkuviimisel ja lõpliku tüki esiletõstmisel.