Mis on basstrompet?

Basstrompet on vaskpuhkpill, mis sarnaneb tavalise trompetiga, kuid on mõõtmetelt suurem. Seetõttu kõlab see madalamalt, kuna tõelised bassistrompetid on helikõrguselt võrreldavad tromboonidega. Instrument on tuntud ka kui saksa keeles basstrompet, itaalia keeles tromba bass ja prantsuse keeles trompette basse.

Heinrich Stölzel töötas välja esimese basstrompeti 1820. aastatel Saksamaal. Tema esialgne pill kõlas tenoripillina. Hiljem töötas Stölzel välja bassistrompetid, mis olid tõelised bassipillid. Algsetel bassitumpetitel oli vaid kolm klappi, kuid tänapäevastel bassitrompetitel on neli.

Bassistrompet näeb välja nagu tavaline trompet, kuid sellel on palju rohkem torusid. Tegelikult on basstrompeti torude pikkus peaaegu identne trombooni torude pikkusega. Ka bassitrompeti huulik on oma suuruselt sarnane trombooniga. Seetõttu esinevad tromboonimängijad sageli bassitrompetil, kuid mõned trompetistid mängivad ka bassitrompetit.

Seda tüüpi trompeti kogenud mängijad suudavad toota pedaalitoone vahemikus E1 kuni Bb1. Alumine register on E2 ja Bb3 vahel. Keskmine vahemik on Bb3 ja F4 vahel, ülemine aga F4 kuni C5. Basstrompeti kogu ulatus ulatub E1-st C5-ni ehk ühe oktaavi võrra alla tavalise trompeti ulatuse.

Kaasaegsed bassistrompetid on transponeerivad instrumendid. Sageli on need kujundatud Bb-vormingus, kusjuures muusika on kirjutatud kõrgklahvile üheksandiku võrra tegelikust helikõrgust kõrgemal. Siiski on mõned helikõrgused C-ga, kõlades oktaavi võrra allpool. Mõned kõlavad Eb-s, kõlades kuuendiku all, kuid need on haruldasemad.

Kõla poolest ei kõla bassitrompet nii rikkalikult ja täidlasena kui tromboon. See on aga soositud, sest toon on palju tumedam kui tavaline trompet. Heliloojad on seda tämbrit seostanud maagia, jõu ja kurjakuulutavate tegelaste või sündmustega. Bassistrompet on ka uskumatult võimas, instrumendi fortissimo on samaväärne mitme tavalise trompeti või sarvega.

Tuntuim teos, milles seda instrumenti väga silmapaistvalt esitab, on võib-olla Richard Wagneri “Nibelungide ring”. Sellel teosel on pill kaks korda suurem kui tavaline trompet, kuid see nõuab ka sagedast soolomängu. Märkimisväärsed heliloojad on pilli kasutanud veel Igor Stravinksy, Richard Strauss ja Arnold Schoenberg. Kuigi see instrument on tuntud oma rolli poolest klassikalises muusikas, on inimesed seda kasutanud ka kaasaegses jazzis ja popis.