Itaalia helilooja Giuseppe Verdi neljavaatuseline ooper Aidais, kes on tuntud ka Nabucco, Rigoletto, Il trovatore — The Trubador, inglise keeles; La traviata ehk Langenud naine; Un ballo in maschera või Masked Ball; ja palju teisi oopereid. See koostati 1870. aastal Antonio Ghislanzoni libretoga, egüptoloog August Mariette’i stsenaariumi põhjal ning prantsuse libretisti Camille Du Locle’i ja Verdi enda tehtud töötlustega. Ooper oli plaanitud Kairo ooperiteatri avateoseks.
Pärast Prantsuse-Preisi sõjast tingitud viivitust esietendus ooper Kairos 24. detsembril 1871. Kahekümne esimesel sajandil on see jätkuvalt üks populaarsemaid oopereid.
Lugu toimub Memphises ja Teebas vaaraode ajal, mil sõdisid Egiptus ja Etioopia. Radames, Egiptuse kaardiväe kapten, loodab saada Egiptuse armee juhtima ning unistab sellest ja oma armastusest Etioopia orja Aida vastu. Ta ei tea, et ta on Etioopia kuninga tütar. Temaga ühineb Egiptuse kuninga tütar Amneris, kes on temasse armunud ja kahtlustab, et tema kiindumused on mujale pööratud. Ilmub Aida ja Amneris, nähes, kuidas Radames teda vaatab, saab oma kahtlused kinnitust.
Sõnumitooja paljastab, et Etioopia kuningas juhib armeed nende poole ja Radames on nimetatud neile vastu tuleva Egiptuse armee komandöriks. Aida ahastus takistab rahvahulga võiduootust.
II vaatuses avaneb stseen Amnerise tubades, kus tema teenijad ülistavad Radamesi võite. Kui Aida läheneb, laseb Amneris teised lahti ja räägib talle oma kiindumusest Radamesi vastu, meelitades ta lõpuks ülestunnistusele. Võidumarsi pinged jõuavad naisteni, kellel on eelarvamusele vastandlikud vastused.
Radames ilmub Teeba linnavärava juurde ja Amneris kroonib teda loorberipärjaga. Kuningas pakub talle kõike, mida ta soovib, ja Radames palub vangid välja tuua. Aida tunneb nende hulgas ära oma isa. Radames palub vangidele armu, mis pärast vaidlust ka rahuldatakse. Viimase autasuna kingib kuningas Amnerise Radamesile.
III vaatuses on see abielu eelõhtu. Amneris siseneb templisse palvetama, samal ajal kui Aida suundub viimasele kohtumisele Radamesiga. Tema isa püüab teda panna Radameselt tema sõjaliste plaanide kohta teavet hankima ja karistab teda. Aida ja Radames kohtuvad ning naine veenab teda koos temaga põgenema. Ta küsib ja naine paljastab armee tee ja niipea, kui ta seda talle ütleb, ilmub tema isa. Radames on reetmisest häiritud ning kui Aida ja ta isa üritavad teda lohutada, sisenevad Amneris ja ülempreester. Aida ja ta isa põgenevad ning Radames annab end üles.
IV vaatuses plaanib Amneris Radamesi päästa, kuid ta keeldub end kaitsmast ja soovib ainult surma. Amneris räägib oma armastusest tema vastu ja ütleb talle, et Aida on endiselt elus ning tema reaktsioon toob esile Amnerise armukadeduse. Oma kohtuprotsessil keeldub Radames süüdistustele vastamast ja Amernis palvetab armu. Preestrid määravad Radamese elusana matuse jumala altari alla. Amneris neab preestreid.
Preestrid sulgevad haua ja Radames leiab, et Aida on end sinna peitnud, et koos temaga surra. Kui nad laulavad oma viimast duetti, palvetab Amneris altari juures Radamesi jaoks rahu.