Kuigi suuharfi seostatakse sageli bluegrassi muusikaga, ulatub selle ajalugu tegelikult tuhandete aastate taha. Selle lihtsa muusikariista versioon on olemas peaaegu kõigis maailma kultuurides. See võis pärineda Hiinast kolmandal sajandil eKr, kuigi see pole kindel. Tänapäeval on seda kasutatud The Beatlesi, The Who, Red Hot Chili Peppersi ja teiste populaarsete rokkbändide salvestistel ning ka filmide heliribadel, näiteks filmi “Rusikatäis dollareid” heliribadel. Isegi pärast mitu aastatuhandet on see lihtne instrument endiselt populaarne kogu maailmas.
Suuharf koosneb painduvast keelest, mis on tavaliselt valmistatud metallist või bambusest ja mida hoitakse raami sees. Raami hoitakse kindlalt hammaste vahel, samal ajal kui mängija painutab keelt, et tekitada heli, mida suu ja lõualuud võimendavad. Suu ja keele liikumine võib muuta helikõrgusi nii, et tekib meloodia. Kuigi suuharfi ehitus ja kasutamine on lihtne, on selle täieliku potentsiaali valdamiseks vaja palju harjutada. Amatöörid toodavad mängima õppides sageli ohtralt sülge, mistõttu mõned nimetavad seda pilli “mahlaharfiks”.
Suuharf on läbi ajaloo kandnud mitmeid nimesid. Paljudel juhtudel anti igale kultuuritraditsioonile erinev nimi. Levinumate nimede hulgas on juudi harf ehk juudiharf, Ozarki harf või lõuaharf.
Mõiste “juutide harf” on viimasel ajal muutunud soosingust, sest mõne arvates on see halvustav. Keegi pole aga kindel, kuidas pill selle nime üldse sai, kuigi on võimalik, et keskajal tõid juudi kaupmehed suuharfi Euroopa piirkondadesse. Teised teooriad viitavad sellele, et see nimi on rikutud pilli muudest levinud nimedest, nagu prantsuse jeu-trompe, mis tähendab “mänguasjatrompet”. Mõned on väitnud, et termin “juutide harf” on tuletatud sõnast “lõualuu harf”, kuid terminit “lõuaharf” on hakatud kasutama alles 1700. aastate lõpust või 1800. aastate algusest ning termin “juudi harf” on palju vanem.
Läbi ajaloo on suuharfi valmistatud erinevatest materjalidest ja erineva kujuga. Tänapäeval on see kõige sagedamini valmistatud metallist võtmekujulise raamiga. Võtme kuju meenutab iidseid harfe, andes mõistete “suuharf” või “lõuaharf” päritolu kohta veel ühe teooria. Oma rolliga populaarses ja traditsioonilises muusikas kogu maailmas on suuharf kahtlemata populaarne instrument ka järgmistel aastatel.