Muusika transposer on arvutitarkvara, mis muudab helikõrgusi või akorde uuteks võtmeteks. Mõiste võib viidata ka professionaalsele muusikule, kes muudab helikõrguse või akordi võtit käsitsi. Programmid võimaldavad muusikutel veenduda, kuidas esitada teost uues võtmes, kui nad ei saa ise transponeerimist teha või soovivad käsitsi transponeerimist kiirendada.
Arvutiprogrammile viidates nõuavad muusika transponeerijad, et kasutaja sisestaks põhiandmed transponeerimist vajavate nootide ja akordide kohta. See tähendab, et andmete sisestajal peab olema põhioskus muusika lugemiseks ja lihtsa harmoonilise analüüsi tegemiseks. Kui programmil on see teave olemas, näitab kasutaja, kuidas ta soovib muusikat muuta.
Ühte tüüpi muusikatransposerid ei erista klahve, töötades täielikult intervallide alusel. Näiteks võib kasutaja sisestada akordi jada ja käskida programmil tõsta kõike kolmandiku võrra. See võimaldab kasutajal väga kiiresti kindlaks teha, milliseid helikõrgusi mängida, kuid see ei anna kasutajale võtmekonteksti. Näiteks kui kasutaja sisestas C-duur akordi, kasutades noote C, E ja G ning transponeerib need kvartaalselt ülespoole, on tulemuseks F-duur akord F, A ja C nootidega. F-duur akord leitakse loomulikult C-, F- ja Bb-duur võtmetes, nii et kasutaja peaks sobiva võtme määramiseks mõistma, kuidas akord teose üldisesse mosaiiki sobib.
Teist tüüpi muusikatransposer laseb kasutajal lisaks nootidele või akordidele näidata ka teose algset võtit. Seejärel nõuab programm, et kasutaja valiks võtme, millele ta soovib muusikat muuta, näiteks Eb-st Bb-ks. Nende transponerite eeliseks on see, et nad nõuavad vähem teadmisi konkreetsetest intervallsuhetest ja näitavad selget seost ühest võtmest teise. Mõnel programmil on võimalus transponeerida kas intervalli või võtme järgi, mida enamik inimesi eelistab.
Kõige arenenumad muusikatransposerid on osa keerukatest täismahustest heliloominguprogrammidest. Need töötavad samadel intervall- või klahvitransponeerijatel, kuid muusik kasutab sisendiks pigem QUERTY või muusika klaviatuuriga sisestatud midikõrguse määramise käske, mitte lihtsat teksti. Teisisõnu saavad programmid luua tegelikke noote, mida kasutaja saab välja printida või digitaalfaili salvestada. Tavaliselt saab kasutaja valida kõik sisestatud taktid ja seejärel kasutada programmis olevaid transponeerimistööriistu, et luua muusikast sekunditega “uus” versioon.
Kui viidatakse muusikat transponeerivale isikule, tellitakse muusika transponeerija tavaliselt konkreetse teose transponeerimiseks, mida muusik vajab. Mõned transponeerijad kirjutavad noodi haaval välja, kuid digitehnoloogia arengu ja puhta, kiiresti taasesitava koopia vajaduse tõttu teevad seda professionaalid harva. Enamik transponeerijaid kasutab oma töö lõpetamiseks arvutitransponeerijaid. “Käsitsi” transponeerimine toimub tavaliselt siis, kui muusikat on vaja kiiremas korras, muusikutel puudub ligipääs tarkvaralisele transponeerijale ning puudub ootus, et muusikat vajatakse veel mõnes teises võtmes.
Inimesed, kes muusikat regulaarselt üle võtavad, töötavad tavaliselt muusikakirjastusettevõtetes. Lisaks muusika originaalandmete sisestamisele hõlmab nende töö ka muusika vormindamist ja vajalike detailide, näiteks dünaamiliste ja tempojuhiste lisamist. Kui muusika on üle võetud, saab ettevõte ülevõtmist reprodutseerida ja turustada. Kuigi see on koht, kus transponeerimine toimub kõige sagedamini, peaks iga teooriataustaga koolitatud muusik suutma muusikateose transponeerida.
Muusika transposerid on kunstis kasulikud, kuna need võimaldavad inimestel muuta muusikat erinevate instrumentide või hääletüüpide jaoks. Näiteks kui sopran soovis laulda laulu, mis oli algselt mõeldud altile, võiks ta kasutada muusika transposerit, et määrata helikõrgused või akordid tema vahemikule sobivamas võtmes. See muudab muusika kättesaadavaks rohkematele muusikutele ja on mugav muusikateoreetiliste teadmiste õpetamiseks või testimiseks.