Teabekunstnikud loovad kunsti, mis põhineb kunsti ja teaduse ideede ristviljastumisel. Need võimaldavad teadusuuringutel ja tehnoloogial nende tööd inspireerida ja kujundada. Teadmata kunsti ja teaduse dihhotoomiat, viitavad teabekunsti teooriad sellele, et kunst ja tehnoteadus võivad kultuuri võrdselt mõjutada.
Infoajastu on põhjustanud teabele juurdepääsu ja teabe hankimise võimaluste plahvatusliku leviku. Kunstnike jaoks on loodud palju erinevaid meetodeid eneseväljenduseks, mis on tingitud visuaalsest kunstist ja teabekunstist. Need väljendusviisid võivad ulatuda loodusteaduste ja matemaatika põhimõtete kasutamisest arvutite ja videomängutehnoloogia kasutamiseni.
Paljud infokunsti loojad leiavad inspiratsiooni loodusteadustest. Näiteks Ned Kahn on skulptor, kes saab teadmisi füüsikast, geoloogiast ja astronoomiast. Üks tema skulptuuridest, Seismiline meri, koosneb akrüülnõu sees olevast veekihist. Skulptuuri alusel seistes saavad vaatajad tekitada vibratsioone, mis tekitavad nõude sees laineid. Nad saavad vaadata üles ja näha nii nende lainete loodud kauneid mustreid kui ka näha neid peegeldumas seinal.
Dr Clifford Pickover ei saanud kunstniku väljaõpet, kuigi ta peab end selliseks. Yale’i ülikooli molekulaarbiofüüsika ja biokeemia osakonnas õppinud Pickover kasutab jooniste ja maalide loomiseks arvuteid ja fraktaalmatemaatikat. Tema humoorikas teos ET Fractal näeb välja nagu üks või mitu tulnukat, olenevalt inimese vaatenurgast.
On ütlematagi selge, et arvutitel on olnud infokunstile sügav mõju. Videomängutehnoloogial põhinevad palad on infokunsti kasvav valdkond. Sageli pole neil kunstimängudel kindlaid eesmärke, nagu tavalistes videomängudes. Nende eesmärk on kaasata vaataja interaktiivsesse kogemusse, mis paneb teda kunsti ja mängude kontseptsioone ümber hindama.
Enamasti pole teabekunstnikud huvitatud ainult tehnoloogia kasutamisest kunsti loomisel. Nad püüavad mõista teaduslikke põhimõtteid ja tehnoloogiat, et luua uusi kunstivorme. Vaadates end peaaegu teadlastena, tunnevad teabekunstnikud, et teaduslikud teadmised võivad kunstiteoseid kujundada. Infokunsti teooriad tunnistavad, et nii kunsti kui ka tehnoteadusliku innovatsiooni püüdlused nõuavad nii vaatlust, loovust kui ka abstraktset mõtlemist.
Infokunsti loojad rõhutavad sageli, et enne renessansi eksisteerisid kunst ja teadus koos ilma igasuguse dihhotoomiatundeta. Kaasaegne kultuur on aga sageli need kaks eraldanud, pidades neid erinevateks distsipliinideks. Infokunsti teooriad näevad seda skismi ebaloogilisena ja kitsal mõtlemisel põhinevana.