William Tell on kahe prantsuse ooperi ingliskeelne nimi, mõlema nimega Guillaume Tell. Esimene neist on prantsuse helilooja André-Ernest-Modeste Grétry kolmevaatuseline draame mis en musique Michel-Jean Sedaine’i libretoga, mis põhineb Antoine-Marin Lemierre’i samanimelisel näidendil ja mis esietendus Pariisis 1791. aastal. Teine on Itaalia helilooja Gioachino Rossini neljavaatuseline ooper, mille libreto autoriteks on Etienne de Jouy ja Hippolyte-Louis-Florent Bis, abistavad Armand Marrast ja Adolphe Crémieux ning mis põhineb saksa dramatiseerija ja poeedi Friedrichi näidendil Wilhelm Tell. von Schiller. Rossini William Tell esilinastus Pariisis 1829. aastal, mil Grétry loomingut uuendati, et konkureerida.
Grétry William Tell esilinastus väga varsti pärast Prantsuse revolutsiooni, mis toimus 1789. aastal, mistõttu on tõenäoline, et rõhuva režiimi vastu mässava rahva teemad oleksid tolleaegses Pariisis publikut tabanud. Seevastu Rossini William Telli tellisid taastatud Bourbonid. See teos oli Rossini viimane ooper ja avamäng on ehk tuntuim osa, eriti see osa, mida kasutati The Lone Rangeri tunnusmuusikana.
William Telli lugu leiab aset Šveitsis, kus valitsevad austerlased, samal ajal kui vastupanu kasvab. Mõlemad ooperid algavad katkenud pulmaga. Igal juhul mõjutavad šveitslaste õnnelikku koduelu nende rõhujad. Gréty I vaatuses abiellub William Telli tütar Kantoni pealiku Melktali pojaga. Austria komandör Guesler peab Melktal vanem kinni. Melktal keeldub Guesleri mütsi tervitamast ja karistuseks pannakse tal silmad välja. Pidu lõpeb, kui külalised lähevad poliitilise olukorraga tegelema.
Grétry William Telli II vaatuses saabuvad šveitslased külaplatsile ja avastavad, et Tell on nüüdseks ka arreteeritud, kuna ta keeldus mütsi tervitamast. Tal kästakse tulistada õun oma poja peast maha, mida ta ka teeb, kuid Guesler leiab, et William Tellil oli varjatud nool, millega Gueslerit tulistada, kui ta oleks kohtuprotsessis ebaõnnestunud. Guesler laseb William Telli hukkamiseks ära viia. III vaatuses põgeneb Tell vanglast, kui mäss algab. Tell tulistab Guesleri maha ja šveitslased saavad austerlastest jagu.
Rossini William Tell alustab uudisega, et noor Šveitsi mees Arnold Melcthal on armunud Austria printsessi Mathildesse. Sealt liigume kolmikpulma, mille katkestab uudis, et Šveitsi karjapoiss tappis Austria sõduri, kes üritas karja tütart vägistada. Öelge vabatahtlikele, et nad viiksid ta ohutusse kohta. Austerlased on põgenemise peale raevukad ja mõlemad võtavad pantvangi ning valmistuvad küla rüüstama. II vaatuses kohtuvad Mathilde ja Arnold ning ta otsustab Austria armeega liituda, et talle meeldida. Šveitslased näevad, mis toimub, ja püüavad veenda Arnoldit hoopis Šveitsi mässuliste värbamisele kaasa aitama asjaolu, et austerlased mõrvasid just Arnoldi isa. Šveitslased kogunevad truudust vanduma ja kõlab üleskutse relvadele.
Rossini William Telli III vaatuse alguses tunneb Arnold, et peab Mathildest loobuma, ja ütleb talle seda. Tagasi külaplatsil on Gesler tellinud Austria okupatsiooni 100. aastapäeva tähistamiseks festivali, nõudes, et šveitslased tervitaksid tema mütsi. Tell mitte ainult ei keeldu mütsi tervitamast, vaid tunnistatakse karjapoiss põgenemiseks abiks ning ta arreteeritakse. Ta käsib pojal anda märku Šveitsi mässu alustamiseks, kuid austerlased arreteerivad ka tema poja. Gesler käsib Tellil oma poja peast õun maha tulistada, mida ta teeb ja vabaneb – kuni ta tunnistab, et tal oli Geslerile mõeldud teine nool, mis viib tema vahistamiseni. Mathilde sekkub ja nõuab Telli poja hooldusõigust. Gesler saadab Telli ohtlikku koopasse Küssnachti kindluses. IV vaatuses ühineb Telli naine oma poja ja Mathildega ning mässu kohta antakse märguanne. Tell põgeneb ja tapab Gesleri. Küla vabastatakse ning šveitslased naudivad oma riigi ilu ja vabadust.