Juugend oli populaarne kunstifilosoofia, mis tekkis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. See stiil toimis sillana klassikalise ja kaasaegse kunsti liikumiste vahel ning mõjutusi leidub kõiges alates ehetest kuni arhitektuurini. See rõhutas eseme tavalisust ja loomulikkust ning seega on need omadused juugendkaunistuses võtmetähtsusega. Muud juugendkaunistuste omadused hõlmavad kumerate ja sirgete joonte segu ning afiinsust lamedate mustrite ja kujunduste suhtes. Lihtkardinad, vitraažid ja naturaalsest puidust põrandakate on mõned ühised omadused juugendstiilis inspireeritud ruumis.
Lihtsus ja kergus on juugendkaunistamise üks peamisi aluseid, kuna esialgset liikumist peeti mõnevõrra vastuseks varasemate viktoriaanlike stiilide pimedusele ja raskusele. Põrandakattes eelistatakse sageli naturaalseid puitmaterjale, näiteks tammepuitu, mis säilitab oma esialgse teralise välimuse. Ka sisekujunduses on eelistatud neutraalsemad ja heledamad värvid nagu valge või pehme pruun. Mis puutub akendesse, siis viktoriaanliku ajastu suured ja ehitud kardinad asendati juugendkaunistusega lihtsate kangastega, mis rippusid allapoole põhipostil.
Rohked kumerused on ka juugenddisaini esmaseks tunnuseks. Need kõverad on sageli liialdatud ja teravad, mõnikord tuntud kui piitsakõverad. Lisaks kasutati objektide ühendamiseks kõveraid. Paljude kujunduste puhul olid levinud troopilised naiste juuksed või kumerad naisekehad. Juugendkaunistused asetasid need kõverad tavaliselt kontrastiks sirgetele horisontaal- või vertikaaljoontele.
Jaapani plokkprintidest inspireeritud juugend kasutab lamedaid mustreid ja kujundusi. Nende mõjude eelis seisneb nende mitmekülgsuses ja nende võimalikus kasutuses paljudel objektidel. Näited hõlmavad sageli selliseid looduselemente nagu lehed, lilled ja linnud. Taustpilt on seda tüüpi väljendite jaoks tavaline kanal.
Kuna juugenddisaini üks põhiteemasid on tavalisuse hindamine, nägid juugendstiilis praktiseerijad kunsti võimalust kõikjal enda ümber. Sellisena ei piirdu juugendkaunistused ainult maalitud piltide või skulptuuridega. Pigem võib kunstiteoseks saada iga igapäevane ese – taldrikust toolini.
Juugenddisainerid eelistavad sageli materjale, mis on märkamatud ja sobivad hästi lihtsa taustaga. Klaas, portselan ja sepistatud raud on skulptuuride või muude lisandite kõige levinumad komponendid. Vitraažid ja idamaised jooned, nagu näiteks vaipades, on ehk ainsad mõnevõrra stiliseeritud mööndused. Need esemed on veel üks väljund juugendkaunistustes populaarsetele lamedate mustritega kujundustele.