Mis on Daf?

Daf on Lähis-Ida raamitrumm. Sarnaselt teistele raamitrumlitele on selle pea läbimõõt suurem kui trumli kesta sügavus. Daf on Lähis-Idast pärit iidne instrument, millel on paljudes riikides palju erinevaid nimesid ja variatsioone. See on kõige populaarsem Iraanis ja Kreekas, kus seda esmakordselt mängiti. Seda võib leida ka iidsetest Pärsia ja Kurdi rituaalidest ning paljude maade populaarsest ja klassikalisest muusikast.

Dafil on palju erinevaid stiile ja seda saab mängida mitmel erineval viisil. See on kuulus oma selge heli ja madalate toonide poolest. Paljudel dafidel on tamburiinilaadses stiilis helisevad kellad ja plaadid. Daf on, nagu paljud käsitrummid, valmistatud painutatud puidust, mille peale on venitatud loomanahk. Trumli kest on üldiselt vastupidav ja õõnes. See erineb paljudest lihtsatest raamitrummidest selle poolest, et selle trumlipea on fikseeritud metallist häälestuskruvidega, et muuta nootide helikõrgust ja tooni. Need kruvid pakuvad muutusi trummi madalates muusikalistes toonides.

Erinevad dafi tüübid määravad mängustiili ja muusika kõla. Soolo-dafi kasutatakse sooloesinemisel ja sellel on üldiselt selge heli. Orkester Daf on suurem ja pehme heliga. Suvise dafi nahk ei ole kest lõdvalt kaetud ja talvisel dafil on nahk tihedalt venitatud, et anda pillile erinev tämber. Sarnaselt tamburiiniga saab dafi mängida ühes käes seistes või jalgade vahel istudes nagu bongot. Seda saab mängida paljude erinevate sõrmepuudutuste ja plaksutuste või vasaraga.

Lisaks paljudele erinevatele dafidele on maailmas palju seotud instrumente. Nende variatsioonide hulka kuuluvad: defi, daire ja dap. Daf on siiski jäänud kõige populaarsemaks kogu maailmas, eriti Iraanis, kus see on teine ​​​​rahvuslik trumm tonbaki järel.

Daf on olnud Pärsia ja Iraani kultuuris läbi aegade väga oluline. Selle tähtsus oli enne islami tulekut ja mängis sel varakult tugevat rolli religioonis ja kunstimuusikas. Sellest ajast alates on sellel olnud vaimne roll paljudes Iraani ja Kurdi elu rituaalides ja tseremooniates. Daf toodi läände Hispaania kaudu 15. sajandil ja sellest ajast peale on see tunginud ka ülejäänud Euroopasse ning leidnud Ameerika Ühendriikides väikese niši spetsiaalsete instrumentalistidega.