Millised on erinevad harfitehnikad?

Kaks peamist erinevat harfitehnikat on kitkumine ja löök, mis mõlemad viitavad meetodile, mida kasutatakse pillil nootide esitamiseks. Nendel kahel erineval tehnikal on mõlemaga seotud alamtehnikad, mis on konkreetsed meetodid kitkumise või löögi sooritamiseks. Keelte kitkumiseks kasutatava täpse meetodiga seotud erinevad harfitehnikad hõlmavad ksülotehnikat, nööpnõelatehnikat ja naelte tehnikat. Teised võimalikud harfitehnikad, mida võiks liigitada alamtehnikateks, hõlmavad löökpillimängu ja “pdlt” mängimist.

Harfid on keelpillid, mis tähendab, et müra tekitatakse pilli keeli erinevates kombinatsioonides, et luua viisi. Kitkumistehnikad nõuavad, et mängija sõrmed puudutaksid enne nootide esitamist mängitavaid keelpilte, mõnikord sõna otseses mõttes painutades keelpilli ettevalmistamisel. Löögitehnikad nõuavad, et mängija sõrmed oleksid mängitavate nootide kohal. Heli tekib kas siis, kui kitkuv sõrm nööri vabastab või lööv sõrm seda vastu lööb.

Harfi kitkumise tehnikat praktiseerib enamik mängijaid, eriti need, kes on huvitatud klassikalise muusika mängimisest. Selle meetodi puhul võtab üksiku noodi näppimine rohkem aega kui löömistehnikate puhul, kuid noppimine on süstemaatilisem pillimänguviis. See annab ka võimaluse kontrollida, kui palju nööri enne vabastamist pingutatakse, mis võib anda nutikatele mängijatele tooni ja helitugevuse üle kontrolli. “Ksülo” tehnika nõuab, et mängija asetaks vasaku käe sõrmed nöörile ja tõmbaks parema käega, tekitades ksülofonile sarnaselt kõlava “poksatava” noodi. Teine näide kitkumise alamtehnikast on “nööpnõela” tehnika, mängitakse kahe sõrmega nööri näputäis.

Löök on kahest peamisest harfitehnikast kõige vähem levinud ja see sobib üldiselt rohkem rahvamuusikaga. Selle tehnika eeliseks on see, et käed on harfi ümber liikumiseks vabamad kui kitkumistehnikaga. See tähendab, et keelpille saab sageli mängida voolavamalt ja mugavamalt, sest sõrmed ei pea enne nootide mängimist keelpillidest kinni haarama. Löögi alamtehnikaks on “naelte” tehnika, mille käigus lüüakse nöörid mängija küüntega. Harfi mängimist kõlalaua lähedal nimetatakse pdlt-ks, mis tekitab kitarriga sarnase heli.