Ruddigore ehk Nõia needus on Gilberti ja Sullivani operett. Sir William Schwenck Gilbert kirjutas libreto ja Sir Arthur Seymour Sullivan lõi muusika. Ruddigore, algselt Ruddygore, oli nende kümnes ühine operett, mis järgnes Mikadole. Ruddigore esietendus Londonis Savoy teatris, Richard D’Oyly Carte’i teatris, 22. jaanuaril 1887. aastal.
Ruddigore parodeerib melodraamasid, aga ka hullumeelset stseeni Gaetano Donizetti 1835. aasta ooperist Lucia di Lammermoor, mis põhineb Salvadore Cammarano libretol. Süžee aluseks on needus Murgatroydi liinil. Needuse kohaselt peab iga Ruddigore’i baronet sooritama päevas kuriteo või surema kohutavas agoonias. Needus on päritud koos tiitliga.
Ruddigore’i tegevus saab alguse Rederringi külas, kus Rose Maybud, kelle elu juhib täielikult etiketiraamat, loodab leida kosilase, kelle armastuse ta saaks tagasi pöörduda. Üks kosilane, kelle armastuse naine võib tagasi pöörduda, kui ta suudaks seda väljendada, on Robin Oakapple, tegelikult Sir Ruthven Murgatroyd, kes elab varjatult, et needust vältida. Tema noorem vend Despard, kes usub, et Ruthven on surnud, on saavutanud tiitli.
Robini kasuvend Richard, üks ainsaid inimesi, kes teab tema salajast identiteeti, tuleb koju ja Robin usaldab oma armastust. Kui Richard läheb Rose’i juurde, et Robini nimel tegutseda, on Richard end lummatud ja räägib oma, mitte Robini oma, kusjuures Rose vastab nii, nagu ta soovib. Robin siseneb ja võidab meremehe raske elu kohta vihjavate kommentaaride kaudu Rose’i endale.
Hull Margaret siseneb Rose’i hoiatama, et Sir Despard plaanib ta ühes oma igapäevastest kuritegudest minema viia, kuid Rose on nüüd Robiniga kihlatud ja tunneb end seega turvaliselt. Sir Despard siseneb ja kurdab julma needuse üle ning selgitab, kuidas ta saab oma kuriteost läbi ja veedab ülejäänud päeva lepituseks head tehes.
Selleks, et Robinile Rose võitmise eest tagasi jõuda, avaldab Richard Despard Robini saladuse. Nad lähevad Rose’i ja Robini pulma ning Despard esitab Robinile väljakutse, nimetades teda oma vanemaks vennaks ja Ruddigore’i tõeliseks baronetiks. Robin tunnistab seda ja Rose, ignoreerides Richardit, pakub end Despardile, kes keeldub, sest suudab nüüd hullule Margaretile antud lubadust täita. Rose pöördub seejärel Richardi poole ja Robin minestab, lõpetades I vaatuse.
II vaatus algab Ruddigore’i lossi pildigaleriis, kus Sir Ruthven ja tema sulane üritavad mõelda uutele kuritegudele. Rose ja Richard tulevad, sest nad nõuavad abiellumiseks Sir Ruthveni nõusolekut ja kuigi Sir Ruthven ähvardab nende vastu kuriteo toime panna, nurjab Richard teda Union Jackiga, millest ta üle ei saa. Sir Ruthven annab lõpuks nõusoleku ja lubab neil lahkuda.
Sir Ruthveni esivanemate vaimud tulevad portreest välja ja süüdistavad Sir Ruthvenit needuse tingimuste täitmata jätmises. Ütle talle, et ta peab naise viivitamatult ära kandma. Sir Ruthven saadab oma sulase tema nimel tegutsema, võttes külaneiu. Despard ja Mad Margaret saabuvad ja ütlevad talle, et tegelikult võib teda pidada vastutavaks kõigi kuritegude eest, mille Despard pani toime, kui Sir Ruthven oli maskeeritud Robiniks. Ta otsustab needust trotsida ja tagajärgede kanda.
Sulane naaseb külast koos Dame Hannah’ga, kes haarab mõõga ja läheb Sir Ruthvenile järele. Ta kutsub oma onu, Hannah’ga kihlatud Sir Roderici vaimu, ning Hannah ja Sir Roderic tunnevad teineteist ära ja nõuavad privaatsust. Sir Ruthven lahkub, et mõne minuti pärast kiirkorras tagasi tulla, järgneb kogu näitleja. Ta on avastanud. Kuna needus eeldab, et kui ta igapäevast kuritegu toime ei pane, peab ta surema, on kuriteost keeldumine samuti kuritegu, kuna see on samaväärne enesetapuga. Seetõttu ei tohiks Sir Roderic surnud olla ja leiab, et ta on “praktiliselt elus”, kus ta ja Hannah saavad nüüd koos õnnelikud olla. Rose naaseb Ruthveni juurde ja Richard leiab pruutneitsi, keda armastada ning kõik on õnnelikud.