Skinkid on teatud tüüpi sisalikud, kes kuuluvad Scincidae perekonda. Scincidae on suurim sisalike perekond ja seal on rohkem kui 600 skink-sisaliku tüüpi. Levinumad on sinise keelega skink, viiejooneline skink, suur kõrbeskink, smaragdipuu skink ja maosilmne skink. Skinke leidub kõikjal maailmas ja nende kuuleka olemuse tõttu peetakse lemmikloomadena mitmeid sorte.
Sinikeelsed skink-sisalikud on pärit Austraaliast ja on saanud nime nende suurte sinikeelte järgi. Seda tüüpi skinkil on suur pea ja lühikesed jalad ning need võivad kasvada peaaegu 20 tolli pikkuseks. Sinikeelne skink on kõigesööja ja sööb peamiselt marju ja putukaid, mida ta maast leiab. Ohu korral välgutab sinikeeleline skink oma keelt, püüdes kiskjaid eemale peletada.
Viiejooneline skink on pärit USA kaguosariikidest ja on oma nime saanud viie triibu järgi, mis ääristavad tema selga. Sinikeelsetest palju lühem, viiejooneline skink kasvab vaid kuni kümne tolli pikkuseks ja sellel on sageli punakasoranži värvi pea. Keha on kitsas ja pruun, noorematel isenditel on ka helesinine saba. Tavaliselt elab viierealine skink langenud puude all ja toitub putukatest ja ämblikest.
Suurt kõrbesisalikku leidub ainult Austraalias ja 2010. aasta seisuga on see Austraalia ohustatud liikide nimekirjas. Suur kõrbeskink, mis kasvab sageli üle 20 tolli pikkuseks, on punakaspruuni selja ja kollase kõhualusega. See skink elab Kesk-Austraalia liivastel tasandikel ja rühmad urguvad luidetesse varjupaika. Nende dieet sisaldab tavaliselt liivast leitud termiite ning prussakaid, sipelgaid ja ämblikke.
Smaragdipuu skink sisalik on pärit Taiwanist, Filipiinidelt ja Ida-Indoneesiast ning sai nime oma erkrohelise värvuse järgi. Ehkki need on saanud nime kõige sagedamini nähtud smaragdpuu-skinki tüübi järgi, on paljud sellest sordist tegelikult tumerohelised või isegi pruunikashallid. Smaragdipuu skinkid elavad peamiselt nende elupaigas arvukates palmipuudes ning toituvad lilledest ja putukatest.
Maosilmne skink-sisalik on pärit Aasiast ja saanud oma nime silmalaugude puudumise tõttu, mistõttu ta meenutab madu. Keha on kas pruuni või vasevärvi roheliste varjunditega ja selle küljel on tume triip. Maosilmne skink elab Aasia mägimetsade ümber urgudes ja toitub putukatest.