Pommikindel hobune on hobune, kes on kokku puutunud väga erinevate olukordade ja sensoorsete stiimulitega, muutes selle tulemusel hobuse palju rahulikumaks. Tutvustades hobustele kontrollitud olukorras uusi ja potentsiaalselt hirmutavaid asju, saavad treenerid ja ratsanikud oma hobustele õpetada, et sellistes olukordades pole põhjust muretseda, muutes nende hobused enesekindlamaks ja ratsutamise turvalisemaks. Pommitõkketehnikaid kasutatakse laialdaselt politseihobuste, võidusõiduhobuste, hobuste, mida näidatakse, ja lastehobuste puhul. Ideaalis peaksid kõik hobused olema ohutuse tagamiseks pommikindlad.
Pommikindlust tuntakse ka kui desensibiliseerimist või väljalaskmist. Eesmärk on tutvustada hobusele aeglaselt ja õrnalt asju, mis võivad teda hirmutada, ilma hobust tegelikult hirmutamata. Protsessi ajal on oluline meeles pidada, et hobused on harjunud kartma tundmatuid esemeid, sest sajandeid kestnud evolutsioon käskis neil põgeneda tundmatute või müstifitseerivate objektide eest. Pommikindel hobune suudab enesekindlalt läheneda mitmesugustele olukordadele, muutes ratsanikud, teised inimesed ja hobuse palju turvalisemaks.
Pommikindluse protsess algab kas hobuse kinnihoidmisega ristsidemetes või hobuse lahti keeramisega väikeses suletud ringis. Iga seanss ei kesta kauem kui 20 minutit, tutvustades vaid käputäis üksusi. Üldiselt mõtlevad inimesed hobust treenides olukordadele ja objektidele, millega hobune võib kokku puutuda. Mõned levinumad pommikindlad tööriistad on: tent, vihmavarjud, voolikud, kellad, pulgad, kastekannud, tugeva lõhnaga asjad ja iseloomulikud helid. Politseihobuseid treenitakse ka rahvahulgaga rahulikult käituma, võidusõiduhobuseid aga stardivärava maketiga.
Füüsilise objekti puhul läheneb treener hobusele küljelt, ese käes, liikudes aeglaselt ja enesekindlalt. Kui hobune väljendab rahutust või närvilisust, räägib treener vaikse, rahustava häälega ja taandub, kuni hobune taas rahuneb. Objekti hobuse juurde toomiseks võib kuluda mitu katset, misjärel tuleks lasta hobusel seda nuusutada ja näha. Järgmiseks hõõrutakse esemega üle hobuse keha, näidates loomale, et karta pole midagi. Mõnikord on kasulik tuua välja sõber, kes on esemega juba harjunud, et näidata, et ese on kahjutu. Hobuseid õpetatakse käsitlema ebatavalisi helisid ja lõhnu kokkupuute aeglase põrkega, samamoodi nagu nad õpivad, et üksikud esemed on kahjutud.
Pommikindla hobuse treenimine võib kesta kuid ja pommikindlust võidakse kombineerida muu treeninguga, kuna hobune õpib maapealseid kombeid ja hakkab lõpuks ratsanik vastu võtma. Enamik hobutreenereid nõustub, et võti on aeglaselt ja õrnalt töötamine, selle asemel, et hobust kaasa kiirustada. Kuigi protsess võib muutuda masendavaks, on pommikindla hobuse eelised seda pingutust väärt, sest hobune saab enesekindlalt hakkama ebaharilikes olukordades ning pommikindel hobune küsib müümisel ka kõrgemat hinda, kui see on muret.