Lihtsamalt öeldes on konn kahepaiksed anura seltsist. Sellesse seltsi kuuluvad kahepaiksed, keda kõnekeeles nimetatakse kärnkonnadeks, koos konnadega; bioloogide seas ei ole mõistetel “konn” ja “kärnkonn” kindlat vahet. Neid kohanemisvõimelisi väikeseid kahepaikseid võib leida peaaegu kõikjal Maal, välja arvatud äärmiselt külmad piirkonnad, nagu Arktika, ja kuivad piirkonnad, nagu Sahara kõrb.
Konnadel on mitmeid tunnuseid, mis muudavad nad hõlpsasti tuvastatavaks isegi juhuslikule silmale. Nad on sabata, kahepaiksete jaoks ebatavaline olukord, ja neil on ka äärmiselt lihaselised tagajalad, mis on kohandatud hüppamiseks, mitte tavapäraseks kõndimiseks. Konnadel on ka väljaulatuvad silmad ja vööjalad, mis võimaldavad neil hõlpsasti ujuda, ja nende nahk on tavaliselt üsna niiske, näib olenevalt konna tüübist sile või konarlik.
Tavaliselt nimetavad inimesed kareda nahaga kahepaikseid Anura klassist “kärnkonnaks” ja sileda nahaga isendeid “konnadeks”. Mõnikord nimetatakse Bufonidae perekonna olendeid “tõelisteks kärnkonnadeks”, kuna neil on mitmeid kärnkonna sarnaseid jooni, samas kui “tõelisi konni” leidub perekonnas Ranidae. Anura seltsi kuulub aga mitmeid teisi perekondi, keda kõiki peetakse tehniliselt samuti konnadeks.
Kui konnad on tuntud veeloomade poolest, tunnevad mõned liigid end maismaal võrdselt mugavalt, naasevad vette vaid sigima. Mõned neist on võimelised ka pikemat talveuneperioodi, mis võib olla kasulik karmis kliimas, ja konnad tekitavad ka mitmesuguseid häälitsusi, mis on need olendid üsna kuulsaks teinud. Nende suurus varieerub radikaalselt, alates kuni jala (30 sentimeetri) pikkustest koletistest kuni väikeste konnadeni, mille pikkus on alla poole tolli (10 millimeetrit). Nagu teisedki kahepaiksed, neelavad konnad suure osa hapnikust läbi naha ning nad jahivad erinevaid putukaid, usse ja muid väikeloomi.
Mõned konnad on välja töötanud spetsiaalsed kohandused, sealhulgas mürginäärmed, mis on loodud kiskjate peletamiseks. Mürgised konnad on eriti levinud troopilistes vihmametsades ja nad on tuntud oma erksate värvide poolest, mis on loodud vaikseks hoiatuseks. Mitmes kultuuris on traditsioon kasutada selliseid konni jahipidamisel mürgiallikana.
Paljudes maailma piirkondades peavad inimesed lemmikloomadena konni ja kärnkonni, kasutades selleks spetsiaalselt loodud akvaariume, et pakkuda oma lemmikloomadele õiget elupaika. Kuna konnad on pärit erinevatest keskkondadest, on hea mõte enne lemmikloomana pidamist konnaliigid hoolikalt läbi lugeda, et konnad saaksid vajaliku elupaiga ja toitumise.
Paljud looduskaitseorganisatsioonid kuulutasid 2008. aasta konna aastaks soovist tõsta teadlikkust konnakaitseprobleemidest. Alates 1989. aastast on konnade arv kogu maailmas vähenenud ja lisaks bioloogilise mitmekesisuse kurvale vähenemisele võib see olla ka märk tõsistest keskkonnaprobleemidest, kuna konnad on väga haavatavad selliste asjade suhtes nagu reostus ja elupaikade rikkumine.