Kuna kogukonnad, linnad, osariigid ja riigid hakkavad oma ressursside jaotamise pärast rohkem muret tundma, on keskkonnaplaneerimine muutunud üha kriitilisemaks. Keskkonnaplaneerimise lõppeesmärk on kindlaks teha, kuidas keskkonnakaitse mõjutab linnade kujundust linnades. Planeerimine keskendub sellele, kuidas kogukonnad saavad saavutada säästva arengu ja kasutada ressursse ökosüsteemile ja elanikkonnale kasulikul viisil.
Üldiselt teevad keskkonnaplaneerijad koostööd valitsuse ja kohalike asutustega, et teha kindlaks, kuidas ehitusprojektid keskkonda mõjutavad. Ameerika Ühendriikides teevad keskkonnaplaneerijad väga tihedat koostööd Keskkonnakaitseagentuuriga, et uurida linnaplaneerimise ja linnaarengu mõju. Kogu maailmas usaldavad valitsusasutused keskkonnateadliku linnakujunduse elluviimisel keskkonnaplaneerijaid. Planeerijad töötavad mitmesugustes seadetes, sealhulgas mittetulundussektorites, eraettevõtetes ja valitsusasutustes kogu maailmas.
Keskkonnaplaneerijaks saamiseks peab inimene otsima sobivat haridust ja kvalifikatsiooni. Saadaval on koolid, mis on spetsialiseerunud keskkonnaplaneerimisele. Mõned kõige levinumad keskkonnaplaneerijate omandatavad kõrgtaseme kraadid hõlmavad bakalaureusekraadi keskkonnaplaneerimises, maastikuarhitektuuris ja keskkonnakujunduses.
Keskkonnaplaneerijaks olemisel on mitu tahku. Mõned silmapaistvamad on linnade ümberkorraldamine ning linna- ja valitsuse poliitika keskkonnamõju hindamine. Keskkonnaplaneerijad on mures linnade ja piirkondade tuleviku pärast. Planeerijad pole mures mitte ainult keskkonnakahju pärast, vaid ka transpordikoormuse, loodusvarade vähenemise ja paljude muude probleemide pärast, mis vaevavad linnu üle maailma.
Keskkonnaplaneerijatel peavad olema põhjalikud teadmised majandusest, geograafiast, keskkonnateadusest, politoloogiast, inseneriteadusest ja demograafiast. Jätkusuutlikkuse küsimused tekitavad paljudes linnades ja piirkondades ainulaadse probleemi, kuid keskkonnaplaneerijad töötavad lahenduste leidmise nimel. Kliimamuutused, valglinnastumine, metsade hävitamine ja õhusaaste võivad keskkonnale negatiivselt mõjuda, kuid keskkonnaplaneerimine keskendub sellele, kuidas selliseid probleeme lahendada.
Keskkonnaplaneerijad uurivad ka inimeste ja keskkonna vahelisi suhteid. Need määravad kindlaks, kuidas rutiinsed tegevused, nagu inimeste reisimine, võivad avaldada keskkonnale tervislikku mõju, mitte surmava mõju. Need määravad kindlaks, kuidas kogukond saab muuta oma väärtusi keskkonna suhtes, hinnates maakasutust, infrastruktuuri ja kogukonna loodusvarasid. Keskkonnaplaneerimine on seotud elukvaliteedi tõstmisega.