Šimpanside käitumine varieerub suuresti olenevalt sellest, kumba kahest šimpansi liigist vaadeldakse – Kongo jõest põhja pool elavat harilikku šimpansi (Pan troglodytes) ja lõuna pool elavat bonobo (Pan paniscus). Kuigi need šimpansid on anatoomiliselt peaaegu eristamatud – umbes 75–155 naela (35–70 kg), 0.9–1.2 m (3–4 jalga) kõrged ja keskmise elueaga 30–40, ei saa nende käitumine erinevam.
Harilik šimpans on neist kahest levinum ja tigedam. Vägedes jahti pidades elavad tavalised šimpansid hõimudes, mida juhib alfaisas ja keda iseloomustavad keerulised sotsiaalsed suhted, mis on sarnased inimestega. Nende šimpanside ühiskondade seas, nagu paljudes teistes, on vägistamine ja mõrvad tavalised. Tavalised šimpansid on oluliselt agressiivsemad kui bonobod ning on teada, et nad mõnikord ründavad ja tapavad inimesi. See ei ole väga keeruline, kui inimene on relvastamata, sest šimpanside ülakeha tugevus on üle 5 korra suurem kui tüüpilisel isasel inimesel. Need šimpansid on kõigesööjad ja nende toidus on märkimisväärne kogus liha.
Erinevalt tavalistest šimpansidest on šimpansiliik Bonobo enamasti taimetoitlane, vägivallatu, matriarhaalne ja kuulus oma seksuaalse vastuvõtlikkuse poolest. Selle olulise käitumiserinevuse põhjus pole täielikult teada. Bonobo šimpansil on proportsionaalselt pikemad jäsemed kui tavalisel šimpansil, mis on kohandatud veetma rohkem aega puudel, kus nad söövad puuvilju. Bonobod on pisut kergema kehaehitusega kui tavalised šimpansid. Seda seetõttu, et nad ei jahti ega kakle nii sageli kui tavalised šimpansid.
Mõlema liigi šimpansid on väga intelligentsed, ühed targemad loomad peale inimeste. Nagu teised inimahvid (gorillad ja orangutanid), on šimpansid tööriistakasutajad, kes on võimelised konstrueerima oma algelised tööriistad ja kasutama neid kultuuriliselt spetsiifilisel viisil. Enne šimpanside tööriistade kasutamise avastamist arvati, et ainult inimesed on võimelised tööriistu kasutama. Sarnaselt inimestele on ka šimpansid staatusteadlikud ning võimelised manipuleerima ja petma. Nad võtavad meetmeid nii kasulikkuse kui ka sotsiaalse kuvamise eesmärgil. Šimpansi tunnetuse testid on näidanud, et nad oskavad kasutada sümboleid ja mõistavad mõningaid keele aspekte, sealhulgas relatsioonisüntaksit ja numbriliste järjestuste kontseptsioone.
Šimpansid on empaatiavõimelised ja võivad tekitada naeru meenutavaid häälitsusi, mis on muutnud halva maine Aristotelese tsitaadi, et “ainult inimloom naerab”. Šimpansid on üks vähestest liikidest, kes suudab läbida peeglitesti, st peeglisse vaadates tunneb ära täpi oma otsaees. Seda peetakse oluliseks eneseteadvuse näitajaks.