Mõistet “maaparandus” kasutatakse kahe erineva tegevuse kirjeldamiseks. Esimeses mõttes hõlmab see märgalade või veeteede muutmist, et muuta need kasutatavaks maaks, tavaliselt arendamise eesmärgil. See võib olla ka protsess, mille käigus kahjustatud maa taastatakse selle loomulikus seisundis. Mõlemal juhul kasutatakse seda terminit mingisugusele protsessile viitamiseks, mis on loodud selleks, et soovitud lõppeesmärgi saavutamiseks põhjalikult muuta maatüki omadusi.
Märgalade ja veeteede täitmine maa suurendamiseks on iidne. Inimesed kipuvad elama vee lähedal, kuna nad vajavad seda ellujäämiseks ning veeteid saab kasutada inimeste ja kaupade transpordivahendina. Asustuse kasvades kasvab ka surve olemasolevale maale ning inimesed võivad hakata ümbritsevat ala täites laienema väljapoole. Maaparandus on ajalooliselt saavutatud prügi ja muu prügilamaterjaliga, muutes taaskasutatud alad väga ebastabiilseks ja nende tekkeks kalduvaks.
Taastatud maa võib olla ka üsna kulukas, kuna see asub veekogude lähedal piirkondades, mis meeldivad paljudele asunikele. Inimesed võivad olla nõus taastatud maa eest lisatasu maksma, eriti kui nad varem elasid ja äri ajasid rannajoonel ning maaparandus on lükanud nende kinnistu sisemaale. Mõnes maailma piirkonnas toimus see protsess nii kaua aega tagasi, et inimesed ei teagi, et nad elavad ja ajavad äri kunstlikult loodud maal.
Maaparandust kasutatakse ka keskkonnakahjude parandamiseks. Näiteks kui rand muutub tugevasti erodeerunud, võib ranna taastamiseks kasutada rannatoitu, mis on loodud olemasoleva looduskeskkonna säilitamiseks. Maaparandust kasutatakse ka kõrbestumisega piirkondades, eesmärgiga muuta kuiv maa põllumaaks. Piirkonnad, nagu Lõuna-California, asustati pärast seda, kui maaparandus muutis maa kasutuskõlblikuks, samas kui Aafrika ja Aasia osades, kus kõrb laieneb, kasutatakse seda protsessi inimkoosluste puutumatuna hoidmiseks.
Keskkonnakaitsjad kasutavad mingisugust keskkonnakahjustust saanud maa parandamiseks versiooni. Näiteks võib tugevalt saastatud maa kanda maaparanduskavasse, mille eesmärk on eemaldada saasteained ning soodustada kohalike taime- ja loomaliikide taasloomist. Kahjustatud märgalasid, sealhulgas neid, mis on kasutuskõlblikuks muutmiseks täidetud, saab taastada ka aeglase keskkonnaalase tervendamisprotsessi kaudu.