Lehtpuude pöörduvad lehed on teretulnud märk sügisest ja selle pikematest jahedamatest öödest. Erksad punased, kollased ja oranžid moodustavad sügise värviskeemi ning need kõik on osa aastaaegade tsüklilisusest. Puude, põõsaste ja taimede lehed muutuvad värviliseks, kui nad hakkavad talveks uinuma.
Lehed on taimede ja puude osad, mis annavad elutegevuseks vajalikku toitu. Puud kasutavad energia tootmiseks päikesevalgust, vett ja õhust võetud süsinikdioksiidi. Süsinikdioksiid ja vesi muudetakse glükoosiks, mis on teatud tüüpi suhkur. Seejärel kasutatakse glükoosi puu elamiseks ja kasvamiseks energiana. Kogu seda protsessi nimetatakse fotosünteesiks. Lehed on rohelised, kuna sisaldavad keemilist klorofülli, mis hõlbustab fotosünteesi.
Kui päevad ja ööd hakkavad jahtuma ja ööd pikemaks minema, tunnevad puud, et sügis ja talv on lähenemas. Puude puhkeolekuks valmistumisel katkeb tsirkulatsioon lehtedele, mida pole enam toidu tootmiseks vaja. Pikemate ööde ja vähenenud päikesevalguse tõttu väheneb klorofülli tootmine, mis tähendab, et roheline kaob lõpuks lehtedelt. Mõned pigmendid, mis põhjustavad lehtede erksaid värve, nagu karotenoidid, on juba lehtedes olemas, kuid rohelise klorofülli poolt varjatud. Karotenoidid vastutavad kollaste, oranžide ja pruunide toonide eest.
Pigmente, mis põhjustavad erkpunaseid, rusikaid ja lillasid värve, nimetatakse antotsüaniinideks. Need tekivad mõnede liikide lehtedes sügisel, kuna lehtedes on liiga palju glükoosi, samuti ereda sügisvalguse tõttu. Seetõttu toodavad teatud puuliigid erkpunaseid lehti, mitte aga teised, mis muutuvad kollaseks või kuldseks.
Vahtrad on tuntud oma sügispalettide poolest. Erinevad vahtrasordid muutuvad sügisel helepunaseks, lillaks, kollaseks või peaaegu värvituks. Tammed kipuvad tootma pruune ja punaseid lehtedes leiduvate jäätmete tõttu. Hikkoripuudel on kuldpruunid lehed ning haavad ja paplid muutuvad kollaseks. Koerapuit toodavad punakaslillasid lehti, hapupuit ja mustad tupelod aga erkpunased punased lehed. Jalakad võivad veidi pettumust valmistada, kuna nende lehed muutuvad tavaliselt pruuniks ja kukuvad maha ilma suurema hoota.
Erinevad liigid pöörduvad erinevatel aegadel. Ameerika Ühendriikide idaosa puud kipuvad pöörduma varem, septembris, nagu ka Kaljumäestiku keskosas. Novembri lõpuks on Smoky Mountains, Adirondacks ja Appalachian puudel kõik lehed langenud. Läänes kipuvad mägipiirkondade puud muutuma kõige hilisemaks.
Sügisvärve mõjutavad mitmed tegurid, muutes mõned aastad vaatamiseks paremaks või halvemaks kui teised. Parimad sügisvärvid on tingitud soojemast, vihmasest kevadest, heast ilmast suvel ning soojematest, päikesepaistelisematest sügispäevadest ja jahedatest öödest. Pettumust valmistava sügisesine etendus võib olla tingitud hilisemast kevadest, põuast suvel ja soojemast perioodist sügisel.