Hobuseraua on lame metallplaat, mis on kinnitatud hobuse kabja külge. Üldiselt on hobuserauad umbkaudu U-kujulised ja unikaalseks kasutuseks, näiteks lonkamise raviks, on olemas spetsiaalsed variatsioonid. Inimesed on sajandeid oma hobustele jalanõusid andnud, et kaitsta nende jalgu, korrigeerida kõnnakut ning ravida sääre- ja sõrahaigusi. Sõrade hooldamine on hobuste hooldamise oluline osa, kuna sellised haigusseisundid nagu laminiit, jalaluude tõsine põletik, võivad hobust tappa, kui teda varakult kinni ei püüta ega ravita.
Kõige elementaarsem hobuseraua tüüp on tuntud kui vaadikingad. Lõbuhobused ja hobused, kes on vähe töödeldud, kannavad tavaliselt tünnjalatseid, kuna nende lihtne disain vastab nende loomade vajadustele. Tõmbehobused ja sporthobused kannavad spetsiaalselt disainitud jalatseid, mis on loodud veojõu ja stabiilsuse suurendamiseks. Paljudel nendel kingadel on eendid, mida tuntakse kaljudena, mis aitavad hobusel liikumise ajal maapinnast kinni hoida.
Kõlnakuga hobused, hobused, kellel on eriline kõnnak peale kõnni, traavi, galopi ja galopi, võivad kanda ka spetsiaalseid jalanõusid, et parandada nende loomulikku kõnnakut. Mõned neist hobuseraudadest võivad muutuda üsna keeruliseks, eriti väärtuslike jõudlushobuste puhul. Võidusõiduhobused kannavad ka ainulaadseid kergeid jalatseid, mis suurendavad nende veojõudu rajal, ilma et see neid alla koormaks. Põllumees võib teha koostööd ka veterinaararstiga, et kujundada spetsiaalsed jalatsid terviseseisundite lahendamiseks.
Hobuseraua valmistamiseks saab kasutada mitmeid materjale. Metallid, nagu raud ja titaan, on kõige levinumad, kuid kingad võivad olla valmistatud ka plastikust või mõnel juhul isegi toornahast. Kodustatud hobuste jaoks on jalanõud olulised, sest loomad elavad ebatavalistes tingimustes. Nende toit ei ole nii keratiinirikas kui metsikute hobuste toit ja selle tulemusena väheneb nende sõrgade keratiinisisaldus, muutes kabjad nõrgemaks ja haigustele altimaks. Koduhobused võivad veeta palju aega ka kõval pinnasel, mis võib kahjustada jalgade luid.
Hobuserauad paigaldab hobuserauamees, professionaal, kes on saanud väljaõppe hobuse anatoomia ja hobuseraudade kasutamise alal. Alustuseks tõmbab tallja iga vana hobuseraua ära ja hindab jalgade tervist, kärpides samal ajal ära liigse kabjamaterjali. Kuna koduhobused ei ole alati nii aktiivsed kui metshobused, ei ole nende jalad loomulikult ära lihvitud ning selle kompenseerimiseks on oluline kabjad ära lõigata.
Kui kabjad on trimmitud ja ette valmistatud, saab karjamees uued kingad jalga panna. Ideaaljuhul kasutab karjamees hot shoeing tehnikat, mille käigus jalatseid kuumutatakse sepis, et kujundada see individuaalse hobuse jala järgi. Põllumees võib ka külmaga hobuseraua kuju reguleerida, sel juhul nimetatakse seda külmakingaks. Pärast vormimist naelutatakse hobuseraud jala külge, nii et naelad lähevad läbi kabjaseina paksu keratiini, et nad ei teeks hobusele haiget.