Kindlaksmääramine, milline konkreetne maomürk on kõige mürgisem, on mõnevõrra keeruline protsess, millel tavaliselt ei ole ühest selget tulemust ilma teatud muutujaid eelnevalt määratlemata. Näiteks võib “kõige mürgisem” viidata sellele, milline maomürk on teatud koguses kõige surmavam, või võib seda esialgset ideed leevendada, võttes arvesse ka seda, kui palju mürki madu hammustuse kohta süstib. Hammustuse mürgisus võib sõltuda ka sellest, kuidas hammustus toimub, kas hambad torkasid ainult nahka või õnnestus mürk süstida veeni või otse sügavasse lihaskoesse. Paljude inimeste jaoks peetakse maailma surmavaimaks maoks Austraalia sisemaa taipani, kuid see on kindlasti avatud aruteludele ja tõlgendustele.
Madomürgi toksilisust mõõdetakse tavaliselt keskmise surmava doosi (LD-50) või kogusena, mis on vajalik poole katserühma jaoks surmavaks osutumiseks. Seda tüüpi testid tehakse tavaliselt laborihiirtel ja kuigi see kipub olema täpne, võib madu mürk käituda hiirel inimesega võrreldes mõnevõrra erinevalt. LD-50 mõõtmisi mõõdetakse tavaliselt milligrammides kilogrammi kohta (mg/kg), mis näitab mürgi kogust, mis on vajalik surmavaks.
Seda tüüpi mõõtmiste kasutamine aitab hõlpsamini võrrelda madude toksilisuse tasemeid; tulemused võivad siiski sõltuda sellest, kuidas mürk kohale toimetatakse. Mõned teadlased usuvad, et subkutaansed süstid, mis viivad maomürki naha alla, kuid mitte tingimata veeni, on kõige täpsemad, kuna see esindab enamikku maohammustustest. Seda tüüpi katsetes on kõige toksilisem madu Austraalia sisemaa taipan, mida mõnikord nimetatakse ka “ägeks maoks”, mille LD-50 on vaid 0.025 mg/kg. Seda võrreldakse Põhja-Ameerikast leitud lääne teemantselja lõgismaoga, mille mürk LD-50 mõõtmisel on 18.5 mg/kg, muutes sisemaa taipani mürgi umbes 740 korda mürgisemaks kui lõgismao mürk.
Arvestades maohammustust, mis süstib mürki otse veeni, veenisüsti, on need arvud erinevad. Lääne teemantselja lõgismadu mürgi LD-50 on intravenoossete hammustuste korral 2.72 mg/kg, mis on oluliselt surmavam kui subkutaansel mõõtmisel. Intravenoosse testimise käigus on Austraalia idapoolsel pruunil maol kõige toksilisem mürk, mille LD-50 on 0.01 mg/kg. Sellised mõõtmistehnikate erinevused muudavad raske kindlaks teha, milline maomürk on kõige mürgisem.
Probleemi teeb veelgi keerulisemaks see, kui palju mürki madu ühe hammustusega süstib. Näiteks Austraalia ranniku taipanis on mürk, mis on vähem toksiline kui Austraalia idapoolsel pruunil maol. Rannikutaipan võib aga ühe hammustusega süstida 20-30 korda rohkem mürki, muutes ranniku taipani hammustuse tulemused potentsiaalselt surmavamaks. Lõppkokkuvõttes on need mõõtmised siiski üsna akadeemilised, kuna kõik need maod võivad kergesti tappa inimese ühe hammustusega ja lühikese aja jooksul.