Monotreem on teatud tüüpi imetaja, kes muneb. On olemas ainult kahte tüüpi monotreeme, platypus ja ehidna, mida leidub ainult Austraalias, Uus-Guineas või Tasmaanias. Monotreem on ainulaadne ja ebatavaline imetaja, mitte ainult sellepärast, et ta muneb, vaid ka seetõttu, et tema luustiku struktuur sarnaneb lindude ja roomajatega. Need omadused muudavad monotreemi primitiivsemaks loomatüübiks.
Lillelindu peetakse imeliku välimusega imetajaks, kellel on peale karva ka nokk, saba ja vööga jalad. Ta kasutab oma arve vee põhjas jahtimiseks, kogudes põsekottidesse toitu, näiteks putukaid, karpe ja usse, ning viies seejärel toidu pinnale, et süüa. Kuna platsikul pole hambaid, kogub ta ka kruusa ja muda, et aidata toitu närida. Kallaklind võib vee all püsida mõne minuti, kuid õhu saamiseks peab ta pinnale tagasi tulema.
Isaslindu tagumiste jalgade kannal on mürgine kannus, mis ei ole inimestele eriti ohtlik, kuid võib teistele loomadele olla surmav. Lehtlindude jalgade võrgud tõmbuvad tagasi, paljastades üksikud küüned, mis võimaldab tal kaevata urud piki veekallast, kuhu emane muneb. Tavaliselt muneb emaslind üks või kaks muna, mis kooruvad umbes 10 päevaga. Ema jääb urgu mune soojendama ja siis poegade eest hoolitsema, kui need kooruvad. Ta imetab neid, kuni nad on umbes kolm kuni neli kuud vanad, selle aja jooksul saavad nad ujuda.
Echidna, mida nimetatakse ka sipelgakannaks, on monotreem, mis elab võsamaadel. Sellel on väikesed silmad ja pikk nokk pisikesel näol ning lühikesed jalad, mille küünised on kasutatud kaevamiseks. Lühikese nokaga ehidnal on tume karv ning seljal ja külgedel paiknevad ogad. Võrdluseks on pika nokaga ehidnal vähem karva ja rohkem nähtavaid ogasid. Echidna kaitseb end palliks kõverdudes või augu kaevates, et paljastada ainult oma selgroogu ning kaitsta oma nägu ja kõhtu.
Sarnaselt platypusele pole ka ehhidnal hambaid. Echidna kasutab oma pikka kleepuvat keelt, et püüda ja süüa oma toitu, mis koosneb sipelgatest, vihmaussidest ja termiitidest. Sipelgaid või muud toitu kaevates sööb ehhidna sageli ka palju mustust. Toidu pastaks purustamiseks, et see saaks selle alla neelata, kasutab ehidna oma keelt ja suu katet.
Ka emane ehhidna muneb sarnaselt platsile ühe või kaks muna, mis kooruvad umbes 10 päevaga. Echidnal on siiski kotike, kus ta hoiab neid mune ja poegi, kui nad kooruvad. Echidnabeebi jääb kotti, hoides esijalgadega oma ema juustest kinni ja niristades ema poolt kotti eritatud piima, kuni ta ogasid kasvatab. Seejärel hoiab ema last urus, kuhu ta naaseb teda perioodiliselt toitma.