Keskkonnamõju aruanne on kirjalik avaldus, milles tehakse järeldused selle kohta, kuidas tegevus tõenäoliselt keskkonda mõjutab. USA-s 1970. aastal vastu võetud riikliku keskkonnapoliitika seadus (NEPA) näeb ette, et föderaalvalitsus ja üksikisikud või ettevõtted peavad avalikkust ette teavitama, kui nad võtavad meetmeid, mis võivad keskkonda mõjutada. Vaadeldav keskkond ei ole mitte ainult ökoloogiline, bioloogiline ja geoloogiline keskkond, vaid ka riigi sotsiaalne struktuur.
Valitsusele koostatakse keskkonnamõju aruanne (EIS), mis peaks sisaldama järgmist:
1. Tegevuse kaudu vältimatu keskkonnamõju.
2. Kõik toimingu alternatiivid.
3. Keskkonna lühiajalise kasutamise mõju keskkonna pikaajalistele tootmisvõimsustele.
4. Avaldused ressursside kasutamise kohta, mida ei saa meetme raames asendada.
5. Tegevusega seotud kogumõju keskkonnale ja muud võimalikud mõjud keskkonnale, mida nimetatakse kõrvalmõjudeks.
Seejärel vaadatakse keskkonnamõju aruanne läbi. Pärast ülevaatamist antakse valitsusele või eraettevõttele luba toiminguga jätkata või mitte jätkata. Mõnikord kiidab NEPA pakutud toimingu asemel heaks ühe pakutud alternatiivsetest meetmetest.
Keskkonnamõju aruannet ei pea koostama kõikide toimingute kohta. Mõned tegevused on keskkonnamõju aruande nõudmisest välja jäetud. Näiteks võib metsateenistus tavaliselt ette võtta selliseid toiminguid nagu kontrollitud põletamine või puude eemaldamine väikestes kogustes ilma keskkonnamõju aruannet esitamata.
Hiljuti vaatas NEPA põhjalikult läbi oma kategooriliste välistamiste määratlused ja võttis kasutusele uued keskkonnamõju määratlused. Mõned föderaalse agentuuri või ettevõtte toimingud on nüüd välistatud. Muudel juhtudel peab ettevõte või riigiasutus nüüd pikema keskkonnamõju aruande vormi asemel esitama vaid keskkonnahinnangu (KH).
Keskkonnakaitsjad, kes uskusid, et varasemad poliitikad toimisid hästi, vaidlustasid muudatused. Väike- ja suurettevõtted seevastu toetasid muudatusi, kuna ettevõtete teatud toimingud võivad keskkonnamõju aruande avaldamisel kulukaks osutuda. Mõned aga arvavad, et reeglite pehmendamine on kohatu, kui keskkond on juba paljude ettevõtete ja üksikisikute käitumisviiside tõttu ohus.