Congers on teatud tüüpi öine mereangerjas, kes elab soojaveelistes ookeanides. Neil on ussilaadne keha, pikk seljauim ja teravad hambad ning nad meenutavad tavalist angerjat. Congers elavad Aadria mere, Vahemere ja Põhja-Aafrika rannikualadel ning kogu La Manche’i väina, Põhjamere ja Iiri mere piirkondades. Ameerika kongerid elavad mandrilaval Maine’ist Põhja-Ameerikas Lõuna-Ameerikani. Kalad sigivad kord oma elus ja siis surevad – kaljade populatsioon on alates 1980. aastatest vähenenud.
Nad kuuluvad sugukonda Congridae ja perekonda Conger ning seal on rohkem kui 150 erinevat kongerite liiki. Suurus sõltub selle liigist. Näiteks California kaljade maksimaalne pikkus on 24 tolli (0.6 meetrit), teised aga võivad olla 5–9 jalga (1.5–2.7 meetrit) ja kaaluda üle 100 naela (45 kg).
Congeridel on kameeleonilaadne võime kohandada oma värvi ka oma elukohaga. Kivistel aladel või uppunud laevade ümbruses on angerja selg tumehall ja alumine kahvatuhall. Liivastel aladel on selg helehallikaspruun ja alumine kreemikas.
Angerjas võib välja näha nagu tavaline angerjas, kuid sellel on erinevusi. Näiteks kongeri seljauim algab rinnauimedest ja kulgeb kogu keha pikkuses. Seevastu tavalise angerja seljauim saab alguse rinnauimedest. Ka näojooned on erinevad. Angerjatel on suured ovaalsed silmad, harilikul aga väiksemad ümarad silmad.
Sellel lihasööjal kalal on ahne isu ja ta toitub kõigest, mis on temast väiksem. Kuna nad on öised, püüavad nad sageli magavaid mereloomi. Nende dieet sisaldab laias valikus mereelukaid, surnud kalu ja isegi väikseid kalju.
Kongereid ümbritsev mõistatus on nende sigimistsükkel. Atlandi ookeani kaljukesed rändavad madalamatest rannikuvetest, et kudeda Sargasso mere sügavamatesse vetesse. Sargasso meri on piirkond Atlandi ookeani põhjaosas, mida ümbritseb neli tugevat ookeanihoovust. Need tugevad hoovused on olulised äsja koorunud vastsete hajutamiseks. Vaikse ookeani kalurid kasutavad ka hoovusi, näiteks Kuroshio hoovust, et viia vastsed nende õigetesse elupaikadesse Ida-Aasias. Enne kudemist läbib konger mitmeid muutusi. Selle pea kuju muutub; see kaotab hambad; ja selle luud hakkavad tarretuma. Isasloomade silmad suurenevad, kõht lahustub ja nad elavad pesitsusalale rännamisel talletatud energiast.
Merebioloogide hinnangul toodab iga emane kuni kümme miljonit muna. Leptocephali ehk angerjavastsed triivivad pärast munade koorumist hoovusel kuni kaks aastat enne kaldale jõudmist. Selles leptotsefaalia staadiumis on angerjate linditaolised kehad läbipaistvad. Kaldal moonduvad nad noorteks angerjateks. Angerjad saavad oma täieliku värvuse, kui nad on umbes 12 tolli (umbes 0.3 meetrit) pikad.
Congeridel on erakordselt teravad hambad ja tugevad lõuad; seetõttu kasutavad kalurid suure koormusega monofilament- või traatnööri. Koerad võivad elada pikka aega veest väljas ja paljud õngitsejad on nende tigedate võitlejate käsitsemisel sõrmedest ilma jäänud. Kalastajad võivad lisateabe saamiseks võtta ühendust kalastusklubidega, näiteks British Conger Clubiga.