Rhodesian Ridgeback on Lõuna-Aafrikast pärit koeratõug. Need koerad on tuntud kui karmid, lojaalsed ja mõnikord väga territoriaalsed, kuid ka üsna intelligentsed ja tundlikud. Paljud kasvatajad üle maailma on spetsialiseerunud ridgebackidele, muutes need kättesaadavaks huvitatud isikutele, kes soovivad neid osta. Siiski tuleb Rhodesian Ridgebackidega olla ettevaatlik; koeri ei soovitata kogenematutele koeraomanikele, sest neid on raske käsitseda ja nad nõuavad erikoolitust.
See ainulaadne koeratõug tekkis 19. sajandil, kui Euroopa kolonistid ristasid mitut Euroopa tõugu kohalike koertega. Nad otsisid karmi koera, mis oleks kohanenud Aafrika tingimustega, ja lõpuks said nad Rhodesian Ridgebacki, sihikindla tõu, mis on lisaks sellele, et on võimeline toime tulema uskumatult erineva maastikuga, väga vastupidav paljudele haigustele. Algselt liigitati ridgebackid püssikoerteks; kennelklubid paigutavad nad tänapäeval tavaliselt hagijate rühma.
Rhodesian Ridgebacki eristavaks tunnuseks on karusnaha hari, mis jookseb mööda selga. Ridgebacki hari on valmistatud karvadest, mis kasvavad ettepoole, vastu koera karva tera, luues õlgadele iseloomuliku keerdunud mustri ja triibu kuni tagaveerandini. Ridgebackidel on punakaspruunid juuksed, mis on äärmiselt lühikesed, tihedad ja läikivad; Väikesed valged laigud on mõne tõu standardi kohaselt vastuvõetavad, tavaliselt jalgadel ja rinnal, ning koertel on tavaliselt merevaigukollased silmad ja mustad ninad, kuigi aktsepteeritavad on ka maksaninad.
Selle tõu üks alternatiivseid nimesid on Aafrika lõvihagijas, mis annab vihje Rodeesia ridgebacki iseloomule. Need koerad on suurepärased jälitajad ja jahimehed, samuti on nad äärmiselt tugevad, väledad ja andekad paljude erinevat tüüpi saakloomadega toimetulemisel. Neid saab kasutada laia valiku olendite jahtimiseks ning nende jälgimisel ja jahil on nii terav nägemine kui ka suurepärane haistmismeel.
Enamik Rodeesia ridgebacke on oma omanikele äärmiselt lojaalsed, mõnikord isegi agressiivsuseni. See omadus on viinud nende kasutamiseni mõnes piirkonnas valvekoertena, kuid see võib olla ka tõsine probleem. Halvasti koolitatud koer ei pruugi vastata teiste inimeste peale omaniku käsklustele ning see võib kujutada ohtu inimestele, kes loomaga võõrad ei tunne. Tähtis on tagada, et Rodeesia ridgeback saaks juba väga noorest east alates õrna, kuid kindla väljaõppe ning palju treeningut, et koer oleks õnnelik ja tasakaalus.