Laiguline part on pärit Floridast ja Texase lahe rannikust. Erinevalt rändlindudest ei asu see liik erinevatel aastaaegadel ümber. Nii isased kui ka emased on pruuni värvi ja seda tüüpi veelinde võib ekslikult pidada sinikaelpardiks. Nad pesitsevad maapinnal ja emased võivad ühe siduriga muneda kümmekond või enam muna.
Täiskasvanud laiguline part võib olla kuni 0.6 meetri pikkune ja kaaluda kuni 2.5 naela (1.13 kilogrammi). Pardi pea on kaetud heledate sulgedega ja pardi seljal olevad suled on tumepruuni värvi. Jalad on oranži värvi ja pardi silmad on tumedad. Isasloomade nokk on kollane, emastel aga oranž.
Seda sorti parte võib kohata jõgedes ja tiikides. Florida elanikkond elab nii mage- kui ka riimveepiirkondades. Laigulist parti võib kohata ka piirkondades, kus iga-aastased üleujutused on tavalised. Mõnel juhul võib neid parte märgata kraavides või tiikides, mis on tekkinud pärast tugevat vihma.
Selle liigi pesitsusaeg võib alata juba jaanuaris. Pesad asuvad vee lähedal, kuid asetatakse nii, et need on veepiirist kõrgemal. Enamik laigulisi pardipoegi sünnib varakevadel, kuigi sigimine võib jätkuda juba juulis. Muna värvus võib ulatuda kreemikast kuni rohekasvalgeni. Pardiema haudub mune enne koorumist kuni 27 päeva.
Pardiema viib oma pojad pesast välja vette ja kohe pärast nende koorumist. Laiguline part toitub veetaimedest, aga ka kaladest või väikestest veeloomadest. Laiguline part toitub ka putukatest ja molluskitest, kui need toiduallikad on kergesti kättesaadavad.
Pardi looduslike röövloomade hulka kuuluvad lihasööjad loomad, nagu kilpkonnad ja alligaatorid. Pardipoegadest võib saada ka härgkonnade toit. Igas vanuses laigulised pardid on õhust ohustatud selliste lindude poolt nagu pistrik ja rästas.
Laiguliste pardipopulatsioonis on aeglane, kuid pidev kahanemine. Kuna inimesed arendavad endisi märgalasid oma vajaduste jaoks välja, väheneb partidele elamiseks saadaoleva maa hulk jätkuvalt. Populatsiooni taset mõjutavad ka sinikaelpartidega sigimine, et toota hübriidliike.