Mis on Abessiinia kass?

Abessiinia kass on keskmise suurusega kodustatud kass, kellel on pikad, saledad jalad, suured tuttkõrvad ning sile, lihaseline välimus. Üks selle iidse tõu eripärasemaid omadusi on tema ebatavaline karv. Abessiinia kassi karusnahk on keskmise pikkusega ja tihe, juurel on hele põhivärv ja tipus on tume tiksuv või värvilaikud. See ainulaadne tiksuv muster annab Abessiiniale tema metskassi esivanemate välimuse.

See ainulaadne kodustatud kass on erakordselt lojaalne. Abessiinialased, keda tõufännid hellitavalt “kuristikuks” kutsuvad, on inimestele orienteeritud, uudishimulikud ja väga intelligentsed. Nad eelistavad kodu, kus inimesed on suure osa päevast kaaslaseks, mitte üksinduseks. Mänguline, kuid ettevaatlik Abessiinia kass segab tegevusperioode reserveeritud vaatlusperioodidega.

Abessiinia kassil on väikesed pesakonnad, mis koosnevad kolmest kuni neljast kassipojast. Need kassipojad ei kanna täiskasvanud abessiinia silmatorkavat karva. Nende tume karvkate muutub järk-järgult heledamaks ja arendab esimestel elunädalatel ja -kuudel iseloomulikku tiksumist.

Abessiinia kassi ajalugu on ebaselge ja laialdaselt arutatud. Kass sarnaneb väga Vana-Egiptuse maalidelt ja skulptuuridelt leitud kassidega ning sealt avastatud mumifitseerunud kassidel on silmatorkav sarnasus Abessiinia tõuga. Kaasaegsed zooloogid osutavad aga sarnasustele Abessiinia ja Aafrika metskassi Felis lybica vahel.

Nimi “Abessiinia” viitab Abessiinia, praeguse Etioopia impeeriumile. Varased teated kassi kohta Euroopas viitavad sellele, et loom imporditi sellest piirkonnast 1860. aastate lõpus. Geneetilised uuringud näitavad, et Abessiinia tõenäoline päritolu on India ookeani rannikul ja Kagu-Aasias.

Kindel on see, et Abessiinia kass hakkas Suurbritannias ilmuma 1800. aastate lõpus. Tõugu näidati Crystal Palace’is ja mainiti sel ajal ajakirjade artiklites. Abessiinialased imporditi esmakordselt Põhja-Ameerikasse 1900. aastate alguses. 1930. aastatel USA-sse saabunud kvaliteetsed isendid panid aluse praegustele Ameerika aretusprogrammidele.

1970. aastatel arendasid aretajad aeg-ajalt retsessiivse geeniga pikakarvalise Abessiinia omaette tõuks, mida tuntakse somaali nime all. Pikad karvad peeti kunagi ebasoovitavaks tõul, mis on tuntud oma lühikese puugilise karvkatte poolest. Mõned harrastajad, keda huvitasid varem soovimatute isendite ilu, töötasid aretusprogrammi loomise nimel ja 1979. aastal võeti somaallased vastu Kassifännide Ühingusse.