Punase krooniga sookurge on väga suur kõigesööja lind. Selle liigi teaduslik nimi on Grus japonensis ja seda tuntakse üldiselt kui Jaapani kraana. Maailma raskeimaks kraanaks peetud linnul on väga pikk eluiga. See on väga väikese geograafilise levialaga kriitiliselt ohustatud.
Selle 5 meetri pikkuse linnu tiibade siruulatus on umbes 1.5 jalga (8 meetrit) ja ta võib kaaluda kuni 2.5 naela (30 kilogrammi). See lind on üks valgetest sookurgedest, valdavalt valge sulestikuga. Punase krooniga kraanal on peas ja kaelal mustad laigud ning kroonil on väga iseloomulik palja, erksa punase nahaga piirkond, mis muudab selle hõlpsasti tuvastatavaks. Vangistuses võib punase krooniga sookurge ületada 14 eluaastat ja arvatakse, et see elab looduses sarnase vanuseni.
See liik on kõigesööja ning laia ja mitmekesise toitumisega. Suure osa toidust moodustavad putukad, selgrootud, kalad, kahepaiksed, väikesed imetajad ja roomajad. Võimaluse korral söövad linnud seemneid, teri ja rohelisi taimseid aineid. Nende suur suurus tähendab, et punase krooniga kraanad peavad enda ülalpidamiseks tarbima tohutul hulgal väikeseid toiduaineid.
Jaapani ja Hiina isoleeritud osadest pärit punase krooniga kraana on oma algse levila paljudes piirkondades lokaalse väljasuremise tõttu kannatanud. Äärmiselt ohustatud, teadaolevalt on alles vaid kaks looduslikku populatsiooni, mille arv on vaid 1,500. Seda liiki on tabanud mitmeid suuri katastroofe ja teda ähvardavad jätkuvalt tõsised ohud.
Teise maailmasõja ajal tapeti tohutul hulgal linde ning neid on spordi ja trofeede pärast halastamatult üle jahtitud. Eriti karmil talvel 1950. aastatel vähenes niigi habras populatsioon veelgi, kuna temperatuur langes, muutes toidupuudusteks ning mille tulemusel suri suur hulk linde nälja ja kokkupuute tõttu. On teatatud, et üks talunik leidis sel ekstreemsel talvel oma maalt viimased punakroonilised kraanad, mis laialt arvatakse. Väidetavalt oli vaid 25 lindu, kes otsisid kuumaveeallikast sooja ja tröösti. Väidetavalt halastas talunik lindudele ning pakkus neile toitu ja peavarju, kuni nad paranesid ja temperatuur hakkas tõusma.
Üks suurimaid jätkuvaid ohte nendele lindudele on elupaikade kadu. Kuna märgalad kuivendatakse ja arendatakse inimese laienemiseks, väheneb punakrooniga sookurge allesjäänud leviala kahaneb, mis tähendab, et lindudel pole kohta, kus toituda ja elada. Pärast pikki aastaid kestnud ägedaid arutelusid ja kampaaniaid on lõpuks ellu viidud kaitseprojektid, mille pikaajaline eesmärk on suurendada punase krooniga kraana arvukust isemajandava tasemeni.
Nende lindude levialale on rajatud varjupaigad ja toitumisjaamad ning sobivasse elupaika on plaanis viia ka vangistuses aretatud variant. Looduskaitsjad on eriti huvitatud vangistuses peetavate lindude kolooniate taastamisest piirkondades, kus see liik teadaolevalt varem elas. Üle maailma on vangistuses umbes 700 lindu; enamik neist on seotud aretusprojektidega.