Mis on liblikiir?

Gymnuridae perekonda kuulub umbes 14 liiki liblikaid, sealhulgas jaapani, kalifornia ja sile ray. Nendel kiirtel on lamedad kehad, mida ümbritseb peast väljuv lai rinnauimede ketas. Liblikate kehade pikkus võib ulatuda 12 tollist (31 cm) kuni enam kui 13 jalani (4 m). Liblikaray saba on tavaliselt väga lühike ja õhuke. Mõnikord leidub neid jõesuudmetes, kuid üldiselt rändavad seda tüüpi kiired soojades ookeanivetes.

Jaapani liblikraiest ehk Gymnura japonicat leidub madalates ookeanivetes Jaapanist Kambodžani. Selle keha on liivakarva ja heledate laikudega, mis võimaldab sellel kiirel peituda mööda mudast põhja. Jaapani liblikade toitumine ei ole hästi dokumenteeritud, kuid tõendid viitavad sellele, et ta eelistab väikseid kalu ja muid raidliike. See liik võib kasvada üle 4 jala (121.92 cm) laiuseks.

California liblikarai tiirleb palju suuremal territooriumil, sealhulgas Kesk- ja Lõuna-Ameerika läänerannikul, aga ka Ameerika Ühendriikides. Lisaks madalale veele leidub seda kiirt korallriffide lähedal ning mõõnasoodes ja soolastes laguunides. Toitub väikestest koorikloomadest, molluskitest ja kahepoolmelistest. Selle liigi kolmnurkne keha on tavaliselt hall või pruun ja sellel võivad olla tumedad laigud.

Kuigi pikksaba-liblikaraie kehakuju on perekonnale tervikuna tüüpiline, saab seda liiki eristada pika mustade ja valgete rõngastega saba järgi. Selle koon lõpeb samuti terava eendiga. See liik elab liivapõhjas Vaikse ookeani lääneosas ja Prantsuse Polüneesia lähedal. Eelistatavad toidud on molluskid ja koorikloomad. Pikksaba võib korraga ilmale tuua kuni seitse poega, kuid teadaolevalt katkeb ta kinnipüüdmisel.

Sileda liblikraiega ehk teemantrulluisk elab USA idarannikul ning Senegali läänerannikul, Sierra Leones ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Mõnikord siseneb see kiir suudmealadesse. Tema rombikujuline keha varieerub tumehalli, helerohelise ja pruuni vahel, väljaulatuva nina ja lühikese sabaga. Sujuv liblikiir toitub krabidest, krevettidest ja kahepoolmelistest.

Mitmed liblikaliigid on ohus, hoolimata asjaolust, et nad on üldiselt inimestele kahjutud. Need kiired on kutselise kalapüügi suhtes haavatavad ning võivad sattuda võrkudesse ja traalidesse. Liblikapüük on erinevates riikides populaarne ja sageli reguleerimata turismivaldkond. Neid võib ka fileerida ja süüa.