Kuninglik püüton on Kesk-Aafrikast pärit raske kehaga mittemürgine madu. Kuninglik püüton on Ameerika Ühendriikides rohkem tuntud kui pallpüüton, üks populaarsemaid madusid lemmikloomakaubanduses. Selle liigi teaduslik nimi on Python regius.
Kuninglik püüton on üks väiksemaid liike, vaid 3–5 meetrit pikk. Emased on tavaliselt isastest pikemad ja paksemad, suuremate peadega. Nende tumepruunil või sinakaspruunil nahal on suured laigulised helepruunid või kollased mustrid. Varjutus on madude lõikes erinev ja mõnikord esinevad albiinovärvid, eriti vangistuses kasvatatud püütonitel. Seda liiki nimetatakse pallpüütoniks, kuna mao kaitsemehhanism on kõverduda tihedaks palliks, varjates oma pead.
Võimalik, et pikima elueaga maduliik, kuninglik püüton võib elada kuni 40 aastat. Vanim registreeritud kuninglik püüton oli 47 ja pool aastat vana. Keskmiselt elavad nad umbes 20–30 aastat ja elavad vangistuses üldiselt kauem kui looduses.
Kui kuninglik püüton on kolme-neljaaastaselt täiskasvanuks saanud, hakkab ta paljunema. Emane muneb kaks kuni kümme muna, enamasti kuus. Madude jaoks ebaharilikult hauduvad püütonid oma mune tegelikult siduri ümber keerdudes ja seejärel lihaseid tõmbledes, et tekitada soojust. Ta inkubeerib oma mune umbes 90 päeva, enne kui lapsed kooruvad. Vastsündinud maod on koorumisel umbes 14–17 tolli (35.5–43.2 cm) pikkused.
Lemmikloomakaubanduses ülipopulaarsed kuninglikud püütonid on eksporditud Aafrikast üle maailma. Kuulsad ja kergesti hooldatavad kerapüütonid sobivad hästi alustavatele maoomanikele. Lemmikmaod võivad olla vangistuses kasvatatud või püütud loodusest. Metsikult püütud maod ei kohane vangistuses eluga hästi ja ei tunne tavaliselt ära võõraid toiduallikaid, mistõttu on paljudel loodusest püütud püütoniomanikel raske madu sööma veenda. Seevastu vangistuses kasvatatud püütonid saavad vangistuses väga hästi hakkama ja söövad iganädalaselt elusaid hiiri või rotte.
Lemmikloomade populaarsuse tõttu peetakse metsikuid kuninglikke püütoneid ohustatuks. See seisund on eriti murettekitav, kuna need püütonid on nende looduslike ökosüsteemide jaoks olulised – nii seetõttu, et nad hoiavad kontrolli all väikeimetajaid ja linde, kui ka seetõttu, et nad on toiduallikaks mõnele Aafrika kassiliikidele ja röövlindudele. Lemmikloomakaubandus pole aga metsiku kerapüütoni languse ainus põhjus. Põlisrahvad söövad neid sageli ka toiduks ja jahivad neid naha pärast.