Taimede perekond Burseraceae, tuntud ka kui tõrviku perekond, on viirukipuude taimeperekond. Mõned Vana Maailma liigid on nautinud pikka aega kultuurilist tähtsust lõhnaallikana, kuid ka Uue Maailma liike on olemas ja neid tundvad kohalikud kultuurid on sageli hinnanud. Tõrviku perekonda kuuluvatest puudest valmistatud viirukite hulka kuuluvad laialt tuntud aromaatsed viiruk ja mürri. Isegi tänapäeval peetakse Burseraceae perekonna liikmeid nende aromaatsete omaduste tõttu väga väärtuslikuks.
Burseraceae taimeperekonna liikmetel on pikk kasutuskogemus. Ajalooliselt on neil olnud suur kultuuriline tähtsus ja paljud hoiavad neid kõrgelt ka tänapäeval. Burseraceae perekonna vana maailma liikide hulka kuuluvad Commiphora myhrra, mida tavaliselt tuntakse mürrina, ja Boswellia sacra, tavaliselt tuntud kui viiruk. Nende taimede mahla või vaiku saab koristada aromaatsete õlide saamiseks. Viirukist ja mürrist valmistatud õlisid on pikka aega kõrgelt hinnatud religioossetes riitustes kasutamiseks ning neid mainitakse sageli juudi-kristlikes religioossetes tekstides.
Commiphora Gileadensis’t, üldtuntud kui Gileadi palsam, on pikka aega hinnatud selle lõhna poolest, võib-olla rohkemgi seetõttu, et see on suhteliselt haruldane. Kreeka arst, farmakoloog ja botaanik Dioscorides kirjutas selle taime kasulikkusest, nagu ka Rooma arst Galen. Seda mainitakse ka kristlikus piiblis.
Commiphora africana mahla, üldtuntud kui bdellium, kasutati kunagi jumal Marsi austavatel tseremoniaalsetel riitustel. Rooma ajaloolane Plinius uskus, et bdelliumpuu pärineb Baktriast. Väidetavalt kandsid iidse maailma naised parfüümina kaasas kotikesi puu kõvastunud mahlaga.
Burseraceae perekonna liigid eksisteerivad ka Uues Maailmas. Ameerika edelaosa kõrbetes võib leida palju Uue Maailma liike. Neid tuntakse uues maailmas üldiselt elevandipuudena ning nende mahlast saab teha viiruki- ja kehalõhnaaineid. Põliselanikud kasutasid kunagi elevandipuude mahla paatide veekindluseks ja katkiste keraamika parandamiseks. Arvatakse, et õlidel on ka raviomadused ning neid on kasutatud haavade desinfitseerimiseks, täidega nakatumise ja gonorröa raviks.
Burseraceae perekonna Lõuna-Ameerika liigid, nagu Bursera simaruba või gumbolimbo puu, on leidnud ka kohalike populatsioonide seas meditsiinilist kasutust. Arvatakse, et maiad kasutasid selle puu vaiku palaviku, maoärrituse, peavalu, ninaverejooksu ja põletuste raviks. Nad võisid ka tseremoniaalse viiruki valmistamisel suuresti vaigule tugineda.