Surfiscoter on part, kes elab rannikualadel või madalate järvede ümbruses. Peamiselt Kanadas ja Alaskas leiduvad pardid rändavad talvel nii Ameerika Ühendriikide Vaikse ookeani kui ka Atlandi ookeani rannikule ning neid võib aeg-ajalt kohata ka Suurte järvede ümbruses. Nad pesitsevad suvel mageveejärvede läheduses. Surfirulli teaduslik nimi on Melanitta perspicillata.
Isane surfirull on tumemust, peas on valged märgid ja mitmevärviline oranž, punane, valge ja must. Nokk on põhjas paksem, näib olevat paistes. Emane on tumepruun, väiksemate, vähem märgatavate valgete näolaikudega ja rohelise või sinise varjundiga must. Alaealised surfirullid näevad välja nagu emased, kuid neil on selgemad näomärgid ja valge kõht. Need on suured pardid, nende mõõtmed on kuni 23.6 tolli (60 cm) ja kaaluvad kuni 4 naela (1.8 kg), kuigi keskmine surfiscoter kaalub umbes 2 naela (0.9 kg).
Pesitsusajal teeb surfitõukur järveserva lähedal maapinnale taimestikust pesa. Pesad on peidetud võsa või okstega ja inimestel võib neid olla raske tuvastada. Seal muneb emane kuus kuni üheksa muna, haududes neid 29 päeva. Isane lahkub pärast munade munemist.
Pärast munade koorumist on pardipojad peaaegu kohe liikuvad, oodates vaid kuivamist, enne kui nad pesast lahkuvad. Emased valvavad pardipoegi, kuid ei õpeta oma poegi. Koorunud pojad sünnivad teades, kuidas end toita, kuid nad saavad lennata alles umbes kaheksa nädalat pärast koorumist. Surfiema võib pardipoegade juurest lahkuda enne, kui nad lennata saavad.
Surfirattad söövad peamiselt magevee selgrootuid. Toidu püüdmiseks sukelduvad täiskasvanud pardid sageli järve põhja lähedal asuvasse saaki otsima. Noorloomad toituvad peamiselt putukatest ja ämblikulaadsetest. Täiskasvanud isendid armastavad eriti heeringamana ja pesitsevad pesitsusajal heeringa pesitsusalade läheduses.
Surfiscoter ei ole häälekas lind. See on üldiselt vaikne, välja arvatud pesitsushooajal, mil isasloom võib paaritumise ajal kohinal hüüda. Lennates teevad pardi tiivad vilistavat häält.
Neid linde ei ole põhjalikult uuritud, kuid on märke, et nende populatsioon on vähenenud. Nende populatsiooni kindlaksmääramise raskused on tingitud nende madalast pesitsustihedusest ja harjumusest oma pesasid varjata. 2010. aasta seisuga ei olnud nende populatsioon aga langenud ohustatud liigi tasemele ning surfirohi peeti endiselt tavaliseks.