Gomashio on maitseaine, mis on valmistatud röstitud seesamiseemnete ja soola segust. Tavaliselt kasutatakse seda Jaapani köögi valmistamisel. Seda kasutatakse ka Koreas, kus seda nimetatakse kaesogum.Goma tähendab jaapani keeles seesamiseemneid ja ghio tähendab soola. Gomashiot tuntakse ka kui gomasiot ja mõned makrobiootilise dieedi järgijad peavad seda väga toitvaks.
Makrobiootika on toitumisviis, mis tavaliselt rõhutab täisteratooteid, nagu pruun riis koos ubade, pähklite või seemnetega. Neid kombinatsioone nimetatakse sageli täisväärtuslikeks valkudeks ja arvatakse, et portsjon sisaldab sama palju valku kui võrdne kogus liha. Teatud makrobiootikumide järgijad väidavad, et gomashio ja riis on peaaegu täisväärtuslik eine.
Seesamisoola segul võib olla ka täiendavat kasu tervisele. Arvatakse, et seesamiseemned sisaldavad palju toitaineid, nagu raud, vask ja magneesium. Samuti arvatakse, et neis on väga palju kaltsiumi. Traditsioonilised Jaapani rahvapärased abinõud hõlmavad gomashio migreeniravi, mis on lahustatud tassis kuumas vees. Praegu arvatakse, et magneesium on lihasrelaksant, mis võib leevendada pingepeavalusid.
Traditsioonilises Jaapani köögis peetakse gomashiot aga pigem maitseaineks kui suureks osaks mis tahes toidukorrast. Gomashiot saab valmistada musta või punakaspruuni värvi seesamiseemnetega. Seesamiseemne ja soola suhe on erinev, kuid tavaliselt on see viis osa seesamiseemneid ühe osa soola kohta. Seejärel saab seda kombineerida teiste koostisosadega, nagu röstitud merevetikad, mida nimetatakse noriks, ja suhkruga, et valmistada furikake, kuivriisimaitseainet. Furikaket võib puistata peaaegu igale toidule. See on inglise keelde tõlgitud kui puista ja raputada.
Gomashio valmistamiseks on mitu võimalust. Üks võimalus maitseaine valmistamiseks on seesamiseemnete jahvatamine suribachiga, traditsioonilise Jaapani uhmri ja nuiaga. Suurte partiide valmistamisel peetakse parimaks jätta seemned terveks, et mitte ohustada seesamiseemneõli rääsumist enne kogu gomashio söömist. Teine viis selle valmistamiseks on ka soola röstimine.
Arvatakse, et seesamiseemned pärinevad Aafrikast ja on üks esimesi toiduks kasvatatud seemneid. Seesamiseemneid kasutati Vana-Egiptuses jahu valmistamiseks ning roomlased jahvatasid need pastaks ja määrisid leivale. Lähis-Idas on za’atar seesamiseemnete, soola ja ürtide segu nimi.