Mis on Dicksonia?

Dicksonia on puusõnajalgade perekond, kuhu kuulub umbes 25 liiki, mis on levinud Kesk-Ameerika ja Okeaania osades, samuti Püha Helena saarel Atlandi ookeani lõunaosas. See on väga vana perekond, mis arvatakse pärinevat vähemalt 65 miljoni aasta tagusest Certaceous’i perioodist. Selle perekonna suurim mitmekesisus on Uus-Guinea saarel, kus on viis Dicksonia liiki.

Dicksonia antarctica, mida tavaliselt nimetatakse pehmeks puusõnajalaks või Tasmaania puusõnajalaks, on levinud Austraalia osades ja on kõige hõlpsamini kasvatatav Dicksonia liik. Seda saab paljundada eostest või pistikutest ning seda kasvatatakse dekoratiivselt maja- või aiataimena või haljastuses kasutamiseks. D. antarctica võib kasvada kuni 50 jala (15 meetri) kõrguseks, kuid on tavaliselt vaid umbes kolmandiku sellest suurusest.

Pehme puusõnajalg kasvab kõige paremini orgaanilises pinnases, piirkondades, kus on palju sademeid ja madalad temperatuurid. See on tulekindel. Tüve siseküljel olevat tärkliserikast säsi võib süüa nii toorelt kui ka keedetud kujul.

Uus-Meremaa puusõnajalg ehk Dicksonia squarrosa on, nagu nimigi viitab, Uus-Meremaalt pärit, kuigi teda kasvatatakse ka aiataimena väljaspool oma kodumaist levila. Uus-Meremaa puusõnajalg võib ulatuda 20 jala (6 meetri) kõrguseks. See on vastupidav ja kiiresti kasvav taim. See talub tuult ja päikest üsna hästi, kuid sobib kõige paremini elementide kaitsega. Lehed on katsudes kuivad ja kasvavad taime tipus, andes Uus-Meremaa puusõnajalale palmipuu välimuse.

Harjastega puusõnajalg Dicksonia youngiae on pärit Austraalia vihmametsadest. See on perekonna üks vähem vastupidavamaid esindajaid, mis on haavatav nii kuumuse kui ka tuule suhtes. Harjastega puusõnajalg kasvab 14 jala (4 meetri) kõrguseks ja sellel on mitu tüve. Tema lehed on rikkalikult rohelist värvi ja viiulipead, kaardumata lehed, on kaetud jämedate punaste karvadega.

Dicksonia arborescens ehk püha Helena puusõnajalg kasvab ainult Helena saarel ja on haavatava kaitsestaatusega. See on oluline ka paljudele teistele ohustatud endeemilistele liikidele, kes loodavad peavarju ja seemikute kasvukohaks sõnajalg. Noored taimed idanevad või tärkavad Helena puusõnajala tüvel.