Hõbefaasan on lind perekonda Lophura, mis on lindude rühm, keda nimetatakse ka gallopheasantideks. Selle teaduslik nimi on Lophura nycthemera. Lind on pärit Kagu-Aasiast, peamiselt Kambodža, Hiina, Laose, Myanmari, Tai ja Vietnami riikides. Tema elupaik neis riikides on mitmekesine, kuna see võib muuta oma koduks nii rohumaad kui ka rasked metsad. Lisaks looduslikule elupaigale on seda tutvustatud ka Hawaiil ja teistes Ameerika Ühendriikide osades.
Hõbefaasan on üks suuremaid faasaniliike. Selle liigi isased võivad ulatuda 50 cm (125 tolli) pikkuseni ja kaaluda 4.5 naela (2 kg). Isase suled on ülemisel poolel ja sabal valged, alumine pool aga sinakasmust. Selle paljas nägu ja päkad on erkpunased, nagu ka jalad ja sääred. Nokk on helevalge.
Selle liigi emased võivad kasvada kuni 27 tolli (70 cm) ja kaaluda vähemalt 3 naela (1.3 kg). Selle sulestik on ülevalt pruun, alumine pool aga pruun/valge. See muster ulatub kuni sabani. Emaslooma nägu on samuti punane, kuid tal puuduvad isase näo laigud. Erinevad on ka emase jalad, mis on tavaliselt roosakat värvi.
Hõbefaasani häälemustrid koosnevad kõige sagedamini kaginast ja nurinast. Kõrged säutsud ja valjud viled on tavalised ainult isastel, kes kasutavad neid kaitseasendis. Seda käitumist kasutab lind tavaliselt siis, kui ta soovib oma territooriumi üle domineerida. Tavaliselt kontrollib üks isaslind suurt territooriumi ja paaritub kõigi selle piirkonna emaslindudega. Kuigi faasan oskab lennata, teeb ta seda harva. Selle asemel liigub see kõndides ja tõuseb õhku ainult siis, kui tunneb end ohustatuna või häirituna.
Hõbefaasan on juba mõnda aega osutunud linnusõprade lemmikuks. Oma suuruse ja käitumise tõttu ei saa teda pidada siseruumides ega väikestes puurides, kuid suurtes õues asuvates linnumajades saab ta väga hästi hakkama. Seda peetakse vastupidavaks liigiks, mille eest on lihtne hoolitseda, kuigi liigi isased võivad pesitsusajal muutuda agressiivseks.
Looduses elab hõbefaasan peamiselt seemnetest ja puuviljadest koosneva toiduga. Vangistuses saab seda toita maapähklite, teravilja ja puuviljadega. Kuigi on teada, et looduses süüakse aeg-ajalt elusaid selgrootuid, pole see lindude toitumise vajalik osa.