Punapea-kirjurähn on linnuliik, kes nokib toidu saamiseks puitu. Need rähnid ulatuvad läbi suurema osa USA ida- ja kesk-idaosast kuni kiviste mägedeni, aga ka Kanada idapiirkondadeni. Punapea-kirjurähni teaduslik nimetus on Melanerpes erythrorephalus.
Umbes 7.5–9.1 cm (19–23 tolli) pikkune rähn kaalub 2–3.2 g (56–91 untsi). Nagu nimigi ütleb, on punapea-kirjurähni pea üleni punane. Tema rind on valge ning selg ja tiivad on mustad, mõlema tiiva alaosas on suur valge laik. Arvatakse, et koomiksitegelane Woody Woodpecker on modelleeritud selle liigi järgi.
Punapealise rähni hüüd on korduv “churr”. Neid saab tuvastada ka trummimüra järgi, mida nad puude puurimisel tekitavad. Seda müra kuuleb ühesekundiliste sarivõtetena, mida korratakse ligikaudu kaks või kolm korda.
Kuigi rähne on üle 200 liigi, on punapea-kirjurähn ainus liik, kes teadaolevalt peidab oma toitu koore või katusesindli alla. See on üks neljast liigist, mis toitu üldse hordistab. Teadaolevalt hoiavad need rähnid rohutirtsud elus, püüdes nad kitsastesse pragudesse, et nad ei saaks põgeneda. Punapea-kirjurähnid söövad lisaks putukatele pähkleid, seemneid, marju, hiiri ja muid linnumune ja -poegi. Nad ei toitu mitte ainult putukate leidmiseks puitu nokitsedes, vaid on osavad ka neid lennult püüdma.
Punapea-kirjurähnid on äärmiselt territoriaalsed ja agressiivsed. Nad ründavad linde, kes sisenevad nende territooriumile, hävitavad pesasid ja eemaldavad või hävitavad teiste lindude mune. Need linnud elavad metsaservade lähedal või surnud või surevate puude läheduses. Nad pesitsevad surnud puude urgudes ja urgudes ning tehnopostides.
Veebruaris hakkavad punapea-kirjurähnid pesa ehitama. Nad võivad aasta-aastalt kasutada sama pesa, võtta üle mahajäetud pesa või lükata praegused elanikud aktiivsest pesast välja. Aprillis või mais muneb emane neli kuni seitse muna ning mõlemad vanemad hauduvad mune kordamööda 12–14 päeva. Kui esimene sidur järglasi ei too, muneb emane teise siduri.
Punapea-kirjurähni peetakse USA-s peaaegu ohustatuks ja Kanadas haavatavaks. Populatsioonid on alates 4.6. aastast igal aastal vähenenud 1980 protsenti. Selle languse põhjuseks on peamiselt elupaikade hävitamine, kuid oma panuse on andnud ka nende lindude sport ja kahjurijaht.