Vereringesüsteemi olulise osana vastutavad inimese vererakud kehas mitmete oluliste bioloogiliste ülesannete täitmise eest. Vererakud jagunevad kolme põhitüüpi: valged verelibled, punased verelibled ja trombotsüüdid. Valged verelibled vastutavad peamiselt infektsioonide ja muude kahjulike ainete vastu võitlemise eest. Punased verelibled kannavad hapnikku ja süsinikdioksiidi kogu vereringesse. Trombotsüüdid moodustavad kehavigastuse korral verehüübeid ja aitavad vältida liigset verejooksu väiksematest haavadest.
Valged verelibled, mida nimetatakse ka leukotsüütideks, hävitavad baktereid, viirusi, seeni ja parasiite, mis võivad inimkehasse tungida ja kahjustada. Nagu enamikku inimese vererakke, toodab leukotsüüte luuüdis spetsiaalne tüvirakk. Valgevereliblede eluiga varieerub märkimisväärselt – tundidest aastateni – sõltuvalt rakkude rollist immuunsüsteemis. Kui immuunsüsteem võitleb aktiivselt haigusega, võib organism toota suuremas koguses leukotsüüte ja nende rakkude kõrgenenud tase on sageli infektsiooni tunnuseks. Mõned haigused ja häired võivad mõjutada valgete vereliblede tootmist ja jätta inimese immuunsüsteemi nõrgemaks.
Punased verelibled ehk erütrotsüüdid on teist tüüpi inimese vererakud. Nad täidavad vereringesüsteemi lahutamatut funktsiooni, kandes hapnikku kopsudest lihastesse. Need rakud vastutavad ka süsinikdioksiidi liikumise eest kopsudesse, kus see välja hingatakse. Just erütrotsüüdid annavad verele iseloomuliku punase värvuse. Punaste vereliblede puudust nimetatakse aneemiaks ja see võib põhjustada nõrkust ja väsimust.
Trombotsüüdid on inimese kolmas peamine vererakkude tüüp. Neid rakke nimetatakse ka trombotsüütideks ja need vastutavad trombide moodustumise eest, kui keha on vigastatud. Ilma trombotsüütideta võiks veri haavadest vabalt edasi voolata, nagu hemofiilia all kannatavatel inimestel. Trombotsüüdid võivad põhjustada kehas probleeme, moodustades trombe, mis võivad puruneda ja kahjustada siseorganeid. Paljud insuldid ja südameinfarktid on põhjustatud soovimatutest trombide moodustumisest.
Kõik seda tüüpi inimvererakud on keha normaalseks toimimiseks hädavajalikud. Arstid võtavad sageli patsientidelt verd, veendumaks, et nende keha toodab neid rakke õiges kontsentratsioonis. Vererakkude häireid ravib sageli spetsiaalne arst, keda nimetatakse hematoloogiks. Väiksemate verehäiretega patsiendid võivad nende seisundite raviks vajada rauapreparaate või muuta dieeti ja elustiili.