Kesknärvisüsteem koosneb paljudest teguritest, kuid kõige olulisemad on aju ja seljaaju. Valge aine moodustab aju ja seljaaju osad ning hõlbustab suhtlemist halli aine ja ülejäänud keha vahel. Seda võib leida ajukoore sisekihtides, nägemisnärvides ning aju kesk- ja alaosas ning seljaajus.
Valge aine koosneb peamiselt närvirakkude aksonitest ja on täis müeliini, mis on valkjas rasvmaterjal. Selle nimi tuleneb selle värvilisest välimusest, mis on eksponeerimisel valge. See töötab halli ainega, aju müeliniseerimata osaga, mis vastutab sensoorse ja motoorse stiimuli saatmise eest kesknärvisüsteemi, et tekitada reaktsioon. Kahe tüüpi aine koostoimimise analoogia sarnaneb sellega, kuidas arvuti keskseade ja kaablid koos töötavad. Selle analoogia kohaselt on hall aine protsessor ja valge aine kaablid, mis ühendavad protsessorit teiste osadega.
Kuni viimase ajani ei pannud arstiteadlased ja -uurijad valgele ainele suurt rõhku. Kuna aga sellised seisundid nagu dementsus ja Alzheimeri tõbi muutusid ilmsemaks, hakkas see teadlastele huvi pakkuma. Haigestunud valgeaine võib kahjustada kesknärvisüsteemi, nagu katkised või lühises olevad kaablid tekitaksid probleeme arvutivõrguga.
Üks haigus, mis on peamiselt seotud valgeainega, on sclerosis multiplex (MS). Enamik MS-ga seotud kahjustusi tekivad põletiku tõttu, mis põhjustab aksoneid ümbritseva müeliini hävimise.
Kuigi aju ja paljude neurodegeneratiivsete haiguste kohta on veel palju teadmata, parandavad meditsiinilise pildistamise edusammud järk-järgult võimet uurida valget ainet ja leida katkendlikke ühendusi ning kahjustada või haigusi neid ajupiirkondi.