Fibula on üks sääre luudest. Kui anatoomid viitavad luudele, kasutavad nad spetsiaalseid asukohaviiteid, et kirjeldada, kus luu asub. Proksimaalne on üks neist terminitest ja viitab luu otsale, mis on keha keskkohale kõige lähemal. Proksimaalne fibula viitab konkreetsele punktile konkreetsel luul.
Inimese sääreosas on kaks pikka luu, mis ulatuvad pahkluust kuni põlveni. Need on sääreluu ja pindluu. Jala siseküljel on sääreluu. See on paks ja tugev luu, mis hoiab jala ja keha raskust jala kohal.
Kummagi jala küljel on pindluu. See luu on õhem ja õrnem kui sääreluu. See ei kanna raskust, vaid toimib lihaste kinnituspunktina. Nii sääreluu kui ka pindluu on üksteise külge kinnitatud.
Anatoomidel on võrdlussüsteem, et üks anatoom saaks teise anatoomi jaoks tuvastada kehal oleva punkti ja olla täielikult mõistetav. See süsteem kasutab keerulisi termineid, nagu proksimaalne fibula või distaalne sääreluu. Selline anatoomiline keel ei leia üldiselt kasutust väljaspool teadust ja meditsiini.
“Proksimaalne” viitab anatoomia valdkonnas selle kehaosa otsale, mis on keha keskpunktile kõige lähemal. Proksimaalne pindluu on pindluu ots, mis on keha keskmele kõige lähemal. Kuna pindluu kulgeb ligikaudu pahkluust põlveni, on proksimaalne pindluu põlvele lähim ots. “Distaalne” tähendab seevastu keskpunktist kõige kaugemal olevat otsa, mis antud juhul on pahkluule lähim luu ots.
Ladina keeles tähendab “fibula” prossi. Kaks sääre luud moodustavad koos klambri või prossi kuju, mida see nimi võib-olla kõigepealt kirjeldama taheti. Fibula kinnitub tegelikult sääreluu külge, mitte proksimaalses otsas otse põlve külge. See on kinnitatud ka distaalses otsas pahkluu külge. Seetõttu hoiavad sidemed proksimaalses fibulas luu sääreluu proksimaalses otsas. Fibula lõpeb siin, mitte moodustab otseselt põlveliigese osa.