Isovolumeetriline kontraktsioon on normaalne südame sündmus, mis esineb südame kokkutõmbumise varases staadiumis, mida nimetatakse süstooliks, kui vatsakesed hakkavad kokku tõmbuma, kuid ei põhjusta ruumala muutust. Sõna isovolumeetriline tähendab sõna-sõnalt “maht jääb samaks”. Atrioventrikulaarsete klappide sulgumise ja poolkuuklappide avanemise vahel toimub isovolummeetriline kokkutõmbumine, nii et mõlemad klapid on suletud, mistõttu veri jääb ajutiselt vatsakestesse kinni, kuna algab vatsakeste kontraktsioon ehk süstool.
Tervetel inimestel jaguneb protsess, mille käigus veri liigub südamesse ja läbi südame, kolmeks etapiks. Esimene etapp on keskmine kuni hiline diastool, mis tähendab laienemist, kui südame vatsakesed täituvad verega. Teine etapp on vatsakeste süstool, kui kodad lõdvestuvad ja vatsakesed tõmbuvad kokku, surudes verd kehasse ja kopsudesse. Isovolumeetriline kontraktsioon toimub selle teise etapi alguses. Kolmas staadium on varajane diastool, kui kodade kokkutõmbumine ja vatsakesed lõdvestuvad, mida nimetatakse isovolummeetriliseks lõõgastumiseks.
Inimese südames on neli kambrit: parem ja vasak vatsake asuvad südame põhjas ning parem ja vasak koda, mis asuvad südame ülaosas. Parempoolne aatrium saab hapnikuvaba verd kahest veenist, mida nimetatakse ülemiseks ja alumiseks õõnesveeniks. Ülemine õõnesveen juhib verd ülakehast ja alumine õõnesveen juhib verd alakehast.
Veri väljub paremast aatriumist parema atrioventrikulaarse klapi kaudu ja siseneb paremasse vatsakesse, mis pumpab verd ainult kopsudesse. Parema vatsakese kokkutõmbumisel sulgub parempoolne atrioventrikulaarne klapp, mis takistab vere tagasivoolu aatriumisse. Rõhk vatsakeses suureneb, sundides avanema parema poolkuuklapi, mis surub vere vatsakesest välja kopsuarterisse ja seejärel kopsudesse. Kopsuarteril on suur haru, mida nimetatakse koronaararteriks ja mis varustab verd ainult südamega. Punkti, mil parempoolne atrioventrikulaarne klapp sulgub ja enne parempoolse poolkuuklapi avanemist, nimetatakse isovolummeetriliseks kontraktsiooniks.
Hapnikuga rikastatud veri kopsudest saadetakse kopsuveeni kaudu tagasi südamesse. Veri siseneb kopsuveeni kaudu vasakusse aatriumisse, läbib vasaku atrioventrikulaarse klapi ja voolab vasakusse vatsakesse. Vasaku vatsakese kokkutõmbumisel sulgub atrioventrikulaarne klapp ja avaneb vasak poolkuuklapp. Veri väljub vasakust vatsakesest vasaku poolkuuklapi kaudu ja voolab aordi, mis on peamine arter, mis varustab keha verega. Lühikest aega vasaku atrioventrikulaarse klapi sulgumise ja vasaku poolkuuklapi avanemise vahel nimetatakse ka isovolummeetriliseks kontraktsiooniks.