Medulla tähendab keskmist, seega anatoomias on medullaarsed püramiidid alad elundi keskel, mis on püramiidi kujuga. Aju piklikaju püramiid on üks selline piirkond. Kui aga meditsiinitöötajad arutavad medullaarsete püramiidide üle, siis enamasti viitavad nad neerude neerupüramiididele. Neeru medullaarsed püramiidid on oluline element uriini tootmisel, mille abil organism vabaneb toksiinidest ja jääkainetest, mis on neerude kaudu verest välja filtreeritud.
Igal inimese neerul on seitse kuni 15 medullaarset püramiidi. Need koosnevad peamiselt torudest, mille kaudu liigub neeru välimises osas toodetud uriin. Püramiidi ots ulatub tassikujuliseks tuppleheks, kuhu uriin koguneb, seejärel suunatakse põide. Püramiididevahelises ruumis paiknevad interlobaararterid kannavad kapillaaride ja arterite võrgu kaudu verd neerude sise- ja väliskihtidesse.
Nefronid on miniatuursed struktuurid medullaarsetes püramiidides ja neerude ajukoores ehk väliskihis. Igas neerus on miljon või enam nefronit, mis kasutavad saadud vere filtreerimiseks väikeste torude süsteemi. Nefronid võtavad vedelikke vastu laia ava, mida nimetatakse neerukehaks, mis koosneb Bowmani kapsli nimelisest piirkonnast ja pallikujulisest konstruktsioonist glomerulusest. Neerutuubuli elemendid hõlmavad distaalseid ja proksimaalseid tuubuleid; need viivad uriini kogumistorukestesse, mis omakorda suunavad uriini läbi kusejuha põide.
Kõiki vedelikke, mida keha omastab, ei väljutata. Suured kogused imenduvad passiivselt tagasi, kui rõhk proksimaalsetes tuubulites sunnib vedelikke naasma kapillaaridesse, kus vedelikud kanduvad seejärel verega kogu kehasse. Need vedelikud tagastavad ka suhkrut, soola ja muid toitaineid, mida keha vajab.
Üks kõrvalekalle, mis võib esineda medullaarsetes püramiidides, on seisund, mida nimetatakse medullaarseks käsnneeruks (MSK). Seisund on määratletud kui kaasasündinud, mis tähendab, et patsiendid on selle seisundiga sündinud. Patsiendid, kellel on MSK tsüstid, mis moodustuvad kogumistorukestes; haigusseisund võib mõjutada ainult ühte püramiidi ühes neerus või see võib mõjutada kõiki mõlema püramiidi. Enamik MSK juhtudest avastatakse neerukivide või infektsiooni uurimise käigus, kuna haigus ise põhjustab harva sümptomeid. Teadlased on leidnud vaid üksikud harvad juhud, kus haigusseisund esineb nii vanemal kui ka lapsel ning MSK-d ei peeta pärilikuks kõrvalekaldeks.