Keskkanal on väike kanal, mis kulgeb läbi seljaaju keskosa ja on täidetud tserebrospinaalvedelikuga. See esindab täiskasvanutel ülejäänud närvikanalit. Neuraaltoru areneb ajutüveks ja laieneb selja- ja külgsuunas, moodustades neljanda vatsakese. Üldiselt moodustab seljaaju muutumatu närvikanal keskkanali. See on vatsakeste anatoomiline pikendus ja seda nimetatakse ka seljaajuuks.
Seljaaju on umbes 18 tolli (umbes 45 cm) pikk ja ühendab perifeersed närvid ajuga. See on keha peamine närvirada. Kesknärvisüsteem on kahjustatud pea- ja seljaaju – keskkanal asub seljaaju keskmes.
See kanal kulgeb lülisamba nimmepiirkonnas olevast conus medullarisest kuni neljanda vatsakese lõpuni ja on vatsakese külge kinnitatud opexi abil. Üldjuhul on kanali välimine osa hall kommissuur, mis on õhuke halli aine riba, mis ümbritseb seljaaju keskkanalit. Hall kommissöör koos eesmise valge kommissuuriga ühendab nööri kahte osa. Ependüümrakud, mis moodustavad tserebrospinaalvedeliku, ripsmed ja sisemise valendiku, asuvad halli voodri sees.
Tavaliselt on keskne kanal kalduvus teatud tüüpi haigustele ja seisunditele, mis muutuvad inimeste vananedes tavalisemaks. Süringomüelia on seisund, mille korral seljaaju keskosa laieneb. See põhjustab tavaliselt valgeaine kiudude kahjustamist eesmises valges komissioonis ning põhjustab valu ja tundlikkuse kaotust. Ravi hõlmab kirurgilist drenaaži, et parandada radikulaarse valu ja sensoorsete häirete sümptomeid.
Teine levinud haigusseisund on keskkanali stenoos. Kanal kitseneb aja jooksul ja surub närve kokku, mille tulemuseks on lonkamine ja radikulaarne valu jalgades. Nimmepiirkonna epiduraalsed steroidsüstid leevendavad sageli haigusseisundi sümptomeid lühiajaliselt. Raskematel juhtudel võib valulike sümptomite leevendamiseks olla vajalik dekompressiooni- või liitmisoperatsioon.
Neuroanatoomia on neuroteaduse haru, mis uurib kesk- ja perifeerset närvisüsteemi. Keskkanal on osa kesknärvisüsteemist. Närvikudede ja närvistruktuuride anatoomia ning täpsemalt aju erinevate piirkondade anatoomia uurimine annab parema ülevaate aju toimimisest ja sellest, kuidas see teisi käitumisi mõjutab.