Reie luu, mida nimetatakse ka reieluuks, on inimkeha sees olev luu, mis asub iga jala puusa ja põlve vahel. Reie luu ülaosa on ühendatud puusaga, moodustades puusaliigese ja luu alumine osa on ühendatud põlvega, moodustades põlveliigese. See luu on inimkeha pikim. Reieluu kogupikkus on tavaliselt inimeseti erinev ja oleneb pikkusest, kuid keskmisel inimesel on see umbes 19 tolli (48 cm) pikk. See luu võib vastu pidada kuni 30 korda keskmisest täiskasvanust ja võimaldab inimestel kõndida, hüpata ja joosta.
Seal on palju erinevaid osi, mis moodustavad reie luu. Trohhanterid on selle luu kaks kõige tuvastavamat tunnust. Neid nimetatakse tavaliselt suuremaks trohhanteriks ja väiksemaks trohhanteriks, kuna üks on teisest väiksem. Trohhanterite ülesanne on hoida paigal puusa- ja reiepiirkonna lihaseid. Trohhanterid on tavaliselt väga märgatavad, kuna nad on kondised ja ebakorrapärase kujuga ning inimene võib neid isegi jalgade välisküljel tunda.
Mõned muud osad, mis moodustavad reie luu, on kondüülid. Neid on ka kaks, mida nimetatakse külgmiseks ja mediaalseks kondüüliks. Kondüülide ülesanne on sobituda sääreluu väikestesse ruumidesse, mis paiknevad põlveliigese juures. Inimene võib nende kondüülide tõttu osaliselt põlvi kergelt painutada ja sirutada. Kondüülid võivad aidata ka põlve pöörlemisel.
Reieluud peetakse inimkeha tugevaimaks luuks ja ühtlasi üheks olulisemaks luuks. Vaatamata oma suurusele ja tugevusele kipub see inimese vananedes nõrgenema. Naistel, kellel on osteoporoos, on reie luudega seotud probleemid eriti ohus. Reieluus tekkivate luumurdude korrigeerimiseks on sageli vajalik operatsioon, kuid see sõltub tavaliselt suuresti vigastuse raskusastmest. Lisaks osteoporoosile on autoõnnetused teine peamine reieluu luumurdude ja -murdude põhjus, kuna sellise tugeva luu murdmiseks kulub tavaliselt palju jõudu, näiteks see, mis võib juhtuda keskmise autoõnnetuse korral.