Aju poolkerad sisaldavad väga spetsiifilisi närvistruktuure, mis juhivad keha füüsilisi ja vaimseid tegevusi, näiteks väikeaju, medulla ja silla omad. Nende struktuuride ühendus kolju põhjas ehk kiviluus moodustab püramiidikujulise ruumi, mida nimetatakse tserebellopontiini nurgaks. Neuroanatoomias – närvisüsteemi uurivas teaduses – nimetatakse seda ruumi “tsisteriks” või basseiniks, mis on täidetud tserebrospinaalvedelikuga, aju ümbritseva selge vedelikuga, mis juhitakse ka seljaaju kanalisse.
Meditsiiniliselt ebaselgetel põhjustel kipub suur hulk mittepahaloomulisi või vähki mitte põhjustavaid kasvajaid arenema tserebellopontiini nurga piirkonnas. Kuigi enamikku neist kasvajatest nimetatakse healoomulisteks, kuna need ei levi teistesse kehaosadesse, võivad need mõjutada kriitilisi ajufunktsioone, näiteks kraniaalnärve. Kaheksandat kraniaalnärvi, mis reguleerib kuulmist ja tasakaalu, mõjutab eriti selle piirkonna kasvaja, mida nimetatakse akustiliseks neuroomiks, mis võib põhjustada kõrvade kohinat ja peapööritust ning muid haigusi. Kasvajad võivad mõjutada ka teisi kraniaalnärve ja sellest tulenevat probleemide kompleksi nimetatakse tserebellopontiini nurga sündroomiks.
Tserebellopontiini nurga sündroomi üks põhjus on see, et kasvajad laienevad kasvades ja kuna ajus on vähe ruumi laienevate kudede jaoks, hakkavad kasvajad lähedalasuvaid struktuure kokku suruma. See avaldab survet nendele struktuuridele, sealhulgas kraniaalnärvedele, mõjutades nende funktsiooni. Kasvajatüüp, mis mõjutab peamiselt kraniaalnärve üks kuni viis, on meningioom. Epidermoidsed tsüstid on teist tüüpi kasvajataoline kasv, mis esineb selles piirkonnas. Mõlemat tüüpi kasvajad on üldiselt mittepahaloomulised ja kipuvad esinema keskeas. Neid kasvajaid ravitakse tavaliselt operatsiooniga ja mõnikord ka kiiritusraviga.
Tserebellopontiini nurgas võib tekkida lipoom või rasvkoe kasv, kuigi see on üsna haruldane. Need, mis esinevad, arvatakse olevat kaasasündinud või esinevad juba sündides. Nad kasvavad väga aeglaselt ja tehakse operatsioon, et eemaldada need, mis põhjustavad närviprobleeme, näiteks kuulmisraskusi.
Haruldane on ka pahaloomuliste vähkkasvajate teke tserebellopontiini nurgas, näiteks ajuvähk, mida nimetatakse multiformseks glioblastoomiks, mis mõjutab peamiselt väikesi lapsi ja eakaid. Sellel on tavaliselt madal ellujäämismäär. Multiformne glioblastoom on astrotsütoomi vorm, mis sai selle nime tänu sellele, et vähirakud on tähekujulised.
Teine tõsine pahaloomuline kasvaja, mis võib mõjutada tserebellopontiini nurka, tekib siis, kui vähk tungib sellesse ajupiirkonda. See metastaas või levik tekib siis, kui vähirakud suunatakse algsest asukohast, näiteks rinnast, teistesse kehaosadesse, sealhulgas ajju. Peamine erinevus tserebellopontiini nurga kasvajate ja vähi metastaatilise leviku vahel sellesse piirkonda seisneb selles, et kasvajad põhjustavad kasvu ja surve tõttu kahjustusi, samas kui vähirakud tungivad ja hävitavad elutähtsate ajustruktuuride rakud.