Kõhu anatoomia, rindkere ja vaagnaõõne vahel paiknev torso osa inimestel, hõlmab kõhuseina lihaseid ja kõhuõõne sisu ning seede-, kuseteede ja immuunsüsteemi organeid. . See võib hõlmata muid siin leiduvaid pehmeid kudesid, näiteks kõhuõõnde vooderdavat kiulist membraani, mida tuntakse kõhukelmena, naha alla ja lihase peal talletatud rasvkude või vistseraalset rasva, mis on jaotunud elundite vahel. Kõhu anatoomia all mõeldakse üldiselt kõhtu ja selle sisu ning sellisena ei arvestata selg ega rinnakorvi ja vaagna vahel paiknevaid seljalihaseid.
Kõht piirneb ülalt rinnaõõnsusega ja altpoolt vaagnaõõnsusega, paikneb kõht diafragma, mis täidab rinnakorvi põhja ja moodustab kõhuõõne lae, ja vaagnaääre vahel. See on ümardatud ruumi ümmarguse piiri nimi, mida nimetatakse vaagna sisselaskeavaks ja mis eraldab ülemist vaagnat alumisest vaagnast. Kõhu anatoomia hõlmab vaagna serva kohal olevat ruumi. Teisisõnu, kõhuõõne kõige alumine osa täidab ülemise vaagna kahe kõvera niudeluu vahelise ruumi, samal ajal kui alumine vaagnas olev ruum paaris ischiumi ja häbemeluude vahel on hõivatud suguelundite poolt.
Kõhukelmega ümbritsetud kõhuõõnes asuvad esmased seedimise organid ja mõned abiorganid, mis on kaudselt seotud seedimise või kuseteede või immuunfunktsiooniga. Siin leiduvad seedeelundid hõlmavad seedekanalit või seedetrakti. Need on söögitoru, mao, kaksteistsõrmiksoole, tühisoole ja peensoole niudesoole madalaim segment. Siin on ka pimesool ja pimesool, mis ühendavad peensoole jämesoolega. Selles õõnes on jämesoole tõusev, põiki, laskuv ja sigmakäärsool, nagu ka pärasool.
Kõhu anatoomiasse kuuluvad seedimise abiorganid on maks, pankreas ja sapipõis. Kõhuõõnes leidub ka põrn, mida peetakse immuunsüsteemi osaks. Siin on ka neerud, mis reguleerivad kuseteede funktsiooni.
Kõhu anatoomia hõlmab struktuure ka väljaspool kõhuõõnde. Kõhuseina lihased on kaitsvad kõhuõõne sisu, samuti võimaldavad ettepainutamist, külgpainutust ja väänamist. Nende hulka kuuluvad kõhusirglihas, välimised kaldus, sisemised kaldus ja põikkõhulihased. Kõhu sirglihas, paremini tuntud kui kuuepakiline lihas, on kõhulihastest kõige pealiskaudsem ja see põhjustab kehatüve ettepoole kõverdumist.
Selle all on välised ja sisemised kaldlihased, diagonaalselt orienteeritud lihased, mis tekitavad kehatüve pöörlemise ehk keerdumise ja külgsuunas painutamise või külgsuunas painutamise liigutusi. Sügavaim lihas on põikkõhulihas. See mähib mõlemal pool kõhtu horisontaalselt ja töötab diafragma vastas, võimaldades hingamise ajal kopsudest õhku välja hingata.