Jalaluu võib viidata ühele neljast luust, mis moodustavad inimese jala. Need on reieluu, põlvekate, sääreluu ja vasika luu. Nende hulka kuuluvad keha pikimad ja tugevaimad luud. See on vajalik, sest koos lihaste, liigeste ja kõõlustega võimaldavad jalaluud seista ja kõndida.
Reieluu ehk reieluu on suurim jalaluu ja ühendab puusa põlvega. See on ka üks tugevamaid luid kehas. See pole üllatav, kuna see hoiab kogu ülakeha raskust. Reieluu ühendub puusaga ja seda ümbritseb keeruline sidemete ja lihaste süsteem, mis võimaldab liikumist.
Patella ehk põlvekübar on väikseim jalaluu. See on kolmnurkne luutükk, mis asub reie ja sääreosa ühendava liigese kohal. Seda ümbritsevad ka kõõlused ja lihased, mis nii jalgu stabiliseerivad kui ka liikumist võimaldavad. Põlvekate kaitseb põlveliigest.
Sääreosa koosneb kahest pikast luust põlve ja pahkluu, sääreluu ja pindluu vahel. Sääreluu ehk sääreluu on suuruselt teine jalaluu ja asub sääre ees. See on meestel ja naistel veidi erineva kujuga. Meeste sääreluud kipuvad olema sirgemad, naistel aga veidi kaldu, võimaldades nende puusasid laiemalt. Fibula ehk vasika luu on veidi õhem luu, mis asub jala tagaosas.
Jalaluu, nagu kõik keha luud, koosneb neljast põhikihist, mis kõik töötavad pidevalt. Välimine kiht ehk periostium on õhuke kiht, mis sisaldab närve ja veresooni. Selle all on kompaktne luukiht, mis on tõesti kõva ja tugev väljakujunenud luu kiht. Kompaktse luukihi all on käsnjasem kiht käsnluust ja luuüdi. See on tarretisesarnane aine, mille põhiülesanne on vererakkude tootmine.
Kõike seda arvesse võttes on selge, et jalaluud mängivad inimkeha toimimises üliolulist rolli, mitte ainult liikumisel, vaid mängivad rolli ka sisemistes funktsioonides, nagu vererakkude tootmine. Kuigi luustiku luud võivad näida surnud, kasvavad nad tegelikult ja töötavad kogu aeg. Lihaseid, närve ja kõõluseid ühendav keerukas süsteem võimaldab inimestel vabalt liikuda.